Projekti eesmärk on maandada Eesti riskipiirkondades üleujutustest tingitud võimalikke kahjulikke tagajärgi ning tõsta üleujutusohuga seonduvat teadlikkust ja tegutsemispädevust.

Projekti eeldatav kestus on kuus aastat ja maksumus 10 miljonit eurot, millest 70% on Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus ja 30% SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastus. Projekti käigus luuakse üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks veetaseme ja äkksadude jälgimis-, prognoosimis- ja hoiatussüsteemid, mis pikemas perspektiivis aitavad suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele. Projekt hõlmab uuringuid parimate ennetusmeetmete valikuks riskipiirkondades ning üleujutusohu ennetamiseks tehtavat teavitustegevust.

„Eesti on üpris rahuliku ilmastikuga piirkond ja meie jõed võrreldes Euroopa omadega ju väiksed, ometi on üleujutusoht teatud piirkondades reaalne ning selleks valmisolek aitab märkimisväärselt vähendada nii majanduslikke kahjusid kui emotsionaalseid traumasid,“ ütles Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna juhataja Jana Põldnurk. „Üleujutus võib Eestis tekkida rannikualadel, merelt tulevate tormidega on ohustatud näiteks Pärnu, Haapsalu, Kuressaare ja ka Tallinna linn. Siseveekogudel võib üleujutusohtu põhjustada Tartus Emajõgi, Sindis Pärnu jõgi või Võrus Tamula järv, nagu näiteks juhtus 2023. aasta kevadise suurveega, kui Tamula järve veetase tõusis kriitilise piirini.“ Kliimaministeerium on määranud Eestis üleujutusohu riskipiirkonnad , kus selle ohu ennetamise ja võimalike kahjude leevendamisega peab süsteemselt tegelema.

Projekti elluviija on Keskkonnaagentuur, kuid tegevustesse kaasatakse Kliimaministeeriumi, Keskkonnaameti, Päästeameti ja Siseministeeriumi esindajad, samuti üleujutusohu riskipiirkondade kohalikud omavalitsused ning tegevusi jälgib vaatlejana Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekti üks oluline eesmärk on elanikkonna teadlikkuse ja üleujutusohu olukorras tegutsemispädevuse tõstmine. „Arvestades tuleviku kliimastsenaariume ja ekstreemsete ilmastikunähtuste sagenemist, on tegemist väga olulise projektiga. Loodame, et projekti lõpuks on igal üleujutuspiirkonnas toimetaval inimesel kindel teadmine, kuidas ohuolukorraks valmis olla,” lisab Keskkonnainvesteeringute Keskuse elurikkuse valdkonna juht Kai Eisenberg.

Projekti käivitamisaastal (2024) on plaanis alustada hüdroloogilise ja meteoroloogilise seirevõrgu uuendamisega ning suuremate IT-arendustega, milleks on uus hüdroloogiline prognoosmudel ja äkksadudest põhjustatud üleujutuste prognoosimis- ja hoiatussüsteem. Need IT-arendused kestavad eeldatavalt kolm kuni neli aastat, kuid loodetavasti saab tulemeid hakata osaliselt kasutama juba varem testversioonina. Uus hüdroloogiline prognoosmudel laieneb võrreldes tänase mudeliga tervele Eestile, lisaks olemasolevatele hüdromeetriajaamadele võimaldab see tulevikus prognoosida veetaset ja vooluhulka ka meie jõgede sellistesse kohtadesse, kus täna veemõõdujaama pole. Äkksadude prognoosimis- ja hoiatussüsteem hõlmab suuremate linnade tänavate võrgustiku, rohealade ja sademevee äravoolusüsteemide ning suurte sajuhulkade omavahelist analüüsi, mudeldamist ja kaardistamist, hoiatussüsteemi integreeritakse ilmaradarite lühiajaprognoos. Kõik see kokku võimaldab paduvihma ohuolukorras hinnata vihmavee ulatust ja viibeaega, anda ülevaadet, millised tänavad või parklad milliseks ajaks võivad vee alla jääda ning hoiatada inimesi neid piirkondi vältima.

Hüdrometeoroloogilise seirevõrgu uuendus saab olema veetasemeradarite kasutuselevõtt üleujutusohu riskipiirkondades, kus täna hüdromeetriajaamad puuduvad, lisaks on plaanis taasavada üks rannikumere veetaseme seirejaam Tallinna kesklinnas ja hüdromeetriajaam Keila jõel Kiisa-Maidla riskipiirkonnas.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta