Koostöö erinevate asutuste vahel on biomajanduse edu alus, kuid on visa tekkima, tõdeb SEI Tallinna nooremekspert Kaidi Kaaret Poolas aset leidnud õppereisi põhjal.

Käisid möödunud kuul tutvumas Poola biomajanduse ettevõtete ja saavutustega. Kuhu õppereis Sind täpsemalt viis?

Külastasime Lõuna-Poolas asuvat Świętokrzyskie regiooni, et hinnata sealse innovatsiooni ökosüsteemi ja biomajanduse potentsiaali. Piirkond asub Varssavi ja Krakowi vahel ning on üks puhtama loodusega regioone Poolas, mistõttu on biomajandus seal väga aktiivne sektor. Nii on piirkonnas palju toidutootmist, õuna- ja luuviljakasvatust, samas on ka mets oluline, kuna 27% pindalast on kaetud metsaga. Külastasimegi piirkonna toidutootjaid ja puiduettevõtteid, näiteks 100 aastat vana lehmakommitootjat Krowka Opatowska, kus valmistatakse ja pakendatakse siiamaani tooteid käsitsi, ja puuistandust, kus kasvatatakse riigimetsade jaoks tamme- ja pöögiistikuid.

Mis oli õppereisi eesmärk?

Reis võeti ette rahvusvahelise biomajanduse projekti RDI2Club raames, mis tegeleb biomajandusklastrite ja innovatsiooni arendamisega antud valdkonnas. Kaasas olid ka projekti partnerid ja mõningad tootjad Lätist, Soomest ja Norrast, et leida võimalikke uusi koostöösuundi, näiteks toidutööstuses.

Teame Poolat kui suurt õuna- ja üldse puu- ja juurviljade tootjat. Mis seisus Poola biomajandus on ja mis on nende väljakutsed?

Tõepoolest, Poola toidutööstus toimib hästi, aga kitsaskoht on see, et nende tootmine on väga traditsiooniline. Poola vajab innovatsiooni ja tootearendust, et suuta luua toodetele lisaväärtust. Näiteks toota midagi ka biomassist. See potentsiaal on veel välja arendamata, kuigi soov selleks on olemas.

Teine probleem on ka see, et sõltutakse palju Euroopa rahadest, tegutsetakse nö projektide piires ja tehakse seda, mille jaoks parajasti raha on. Välja on arendamata oma kindel suund ja tee.

Oli tore näha, et regiooni kohalikul valitsusel on huvi biomajandust aktiivselt edendada, kuid hetkel jääb puudu firmade, teadussektori ja ka omavalistuse vahelisest klastrite stiilis koostööst. Väikeste ettevõtete tegevus on hetkel fragmenteeritud ja nö „triple helix“ koostöö ärisektori, ülikoolide ja omavalitsuste vahel, mis on Hollandis (Biobased Delta) ja Põhjamaades (Paper Province, Norra) hästi toiminud ja biomajanduse valdkonna õitsema löönud, tahab Poolas veel arendamist. Vaja ongi need kolm osapoolt kokku tuua ja panna nad ühes suunas astuma.

Mis siis selle jaoks vaja on? Mis võiksid nähtu ja kogetu põhjal olla edasised sammud biomajanduse arendamiseks Poolas ja miks mitte ka Eestis ja teistes Euroopa riikides?

Jõudsime projekti partneritega järeldusele, et järgmisi olulisi samme on kolm. Esiteks tuleb ettevõtteid rohkem otsustesse kaasata ning nendega dialoogi pidada, samuti ettevõtete seas teadlikkust tõsta biomajanduse erinevatest võimalustest.

Teiseks on oluline luua ühised eesmärgid tulevikuks – nö ühtne agenda. Et ettevõtted leiaksid endale sihid, et need ühtiks ka regiooni prioriteetidega ja oleks pandud arengudokumentidesse kirja.

Ja kolmandaks integreerida regiooni prioriteedid piirkonna ülikoolide õppeprogrammidesse, et neid teemasid teaduslikult uuritaks ja arendataks. Samas luua toetussüsteemid ettevõtetele, et suunata ettevõtlust prioriteetsete valdkondade suunas.

Nii saavad kõik kolm osapoolt liikuda ühiste eesmärkide suunas ja üksteist toetada.

Lugu on pärit SEI Tallinn leheküljelt.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta