Antibiootikume kasutatakse inimeste ja loomade bakterhaiguste raviks. Antibiootikumide liig- ja väärkasutamisel võib tekkida antibiootikumiresistentsus ehk AMR. Bakterite muutumisel resistentseks kaotavad antibiootikumid oma toime.

Tuleb parandada bioohutust loomakasvatuses

Veterinaar- ja Toiduametil (VTA) on antibiootikumiresistentsuse vähendamiseks tegevuskava, mille täitmiseks tõstetakse loomapidajate teadlikkust, tõhustatakse ravimiarvestuse kontrolli, jälgitakse antibiootikumide vastutustundliku kasutamise põhimõtteid ning osaletakse antibiootikumide kasutamise infosüsteemi väljatöötamisel.

VTA loomatervise- ja heaolu osakonnajuhataja Harles Kaupi sõnul tuleb antibiootikumide kasutamist loomakasvatuses vähendada. “Antibiootikumiresistentsusese levikule aitab kaasa antibiootikumide liigkasutamine loomakasvatuses. Kõige efektiivsem viis antibiootikumiresistentsusega võitlemiseks on antibiootikumide tarvitamise vähendamine. Esimeseks sammuks on bioohutuse parendamine loomakasvatussektoris. Selle abi ennetaksime haiguseid ning väheneks vajadus kasutada antibiootikume. Seega võitleme põhjustega, mitte tagajärgedega,” selgitab 2018. aasta novembris Harles Kaup.

Aegunud ravimite tarvitamine soodustab ravimiresistentsuse teket

Ravimi tootjad teevad uuringuid, et tuvastada aeg, kui kaua ravimid mingite kindlate pakenditega säilivad. Uuringutulemuste põhjal määratakse ravimite kõlblikkusaeg ja säilitustingimused. Mõlemad märgitakse pakendile. Kõlblikkusaeg on ajaperiood, mille jooksul võib eeldada, et ravimi kvaliteet on tagatud, kui seda säilitatakse ettenähtud tingimustel. Kõlblikkusaja ületanud ravimeid ei tohi tarvitada. 

Aja jooksul võivad ravimiga toimuda mitmed muutused: toimeaine laguneb, selle tagajärjel väheneb ravimis toimeaine sisaldus ning võivad tekkida erinevad lisaained. Vanade ravimite tarvitamine tõstab riski ravimiresistentsuse tekkeks, haigus võib jääda ravita või põhjustavad vanad ravimid hoopis halva enesetunde.  

Kõlblikkusaega tasub enne kasutamist kontrollida nii alles hoitud retseptiravimitel kui ka käsimüügi toodetel (nt siirupitel, peavalutablettidel, nohurohtudel). Enamasti ei ole ravimis toimunud muutusi võimalik palja silmaga kindaks teha. 

Ravimid põhjustavad probleeme ka merekeskkonnas

Merekeskkonda satuvad ravimijäägid inimtegevuse tagajärjel, sest hoolimata sellest et need on ohtlikud jäätmed, viskab suur osa inimestest endiselt ravimid kas olmejäätmete hulka või lasevad kanalisatsiooni kaudu keskkonda. Ravimid võivad saastada pinna- ja põhjavett või koguneda setetesse. Haiglate heitvees võib eeldada ravimijääkide „kokteili“; ka linnade reoveepuhastitesse saabub mitmekesine segu.

Kui selles sisalduvad antibiootikumid, siis pikapeale tekib mikroorganismidel resistentsus – olles juba teatud annustega harjunud, ei tarvitse hiljem raviks mõeldud annus neid enam hävitada.

Ravimeid tuleb õigesti sortida

Kõige ohutum ja keskkonnasäästlikum on viia aegunud ravimid mõnda ohtlike jäätmete kogumispunkti, jäätmejaama või apteeki. Kõlbmatute narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite tarbijatelt vastuvõtmise õigus on ainult nimetatud ainete käitlemise õigust omaval apteegil. Eraisikutelt võetakse ravimid vastu tasuta.

Teemale otsitakse laiema avalikkuse tähelepanu

18. novembril tähistatakse Euroopa antibiootikumipäeva. Päeva eesmärgiks on pöörata inimeste tähelepanu antibiootikumide liigsele kasutamisele.


Loe Bioneerist lisa!

Kasutatud materjalid

  1. Ravimiamet 30.05.2014 "Ravimi kõlblikkusaeg ja säilitustingimused"
  2. Postimees 2.10.2017 "Tervisenõu: mis juhtub aegunud ravimi tarvitamisel?"
  3. Bioneer 23.08.2008 "Vanad ravimid ei ole olmeprügi"
  4. Bioneer 01.11.2018 "Antibiootikumiresistentsus on üha suurenev probleem"

Jaga: