Eestis valitseb üldlevinud arvamus, et vanu ravimeid jääb üksikisikul järgi sedavõrd väikeses mahus, et pole patt visata need mõned tabletid, üksik kreemituub ja siirupipudel tavalisse prügikasti. Sageli soovitatakse aegunud rohud hoopis WC-potist alla lasta. Toimib põhimõte, et mis silma alt kadunud, see on ka meelest läinud. Tegelikult on aegunud ravimite puhul tegemist ohtlike jäätmetega.

Ohtlikud jäätmed on inimtegevuse jäägid, mis võivad oma keemiliste või muude omaduste tõttu põhjustada ohtu, kahjustada tervist või keskkonda. Ohtlikke jäätmeid ei või panna koos muu prahiga prügikasti. Neid ei tohi ka põletada, juhtida kanalisatsiooni või lihtsalt loodusesse paigutada.

Vanad ravimid ei sobi prügikasti viskamiseks, kuna nad võivad sattuda laste või uimastihuviliste kätte. Rohud võivad sattuda ka veeringesse või mürgitada loomi.

Mida siis vanade rohtudega teha? Kõige ohutum ja keskkonnasäästlikum oleks aegunud ravimid viia ohtlike jäätmete kogumispunktidesse. Kahjuks on neid üsna hõredalt, mis on tarbija seisukohalt ebamugav.

Õnneks võeti 2005. aasta märtsis vastu ravimiseadus, mille järgi on kõikidel apteekidel kohustus tasuta vastu võtta iganenud või kasutuseta jäänud ravimeid. Apteeke on oluliselt rohkem kui ohtlike jäätmete kogumispunkte.

Sarnased artiklid