Üks ravim samas annuses ei sobi kõigile ühtemoodi. Mõne inimese jaoks efektiivne ravimiannus ei pruugi teisele inimesele ravimtoimet avaldada ja võib põhjustada hoopis tõsiseid kõrvaltoimeid või osutuda eluohtlikuks. Ekspert selgitab, kuidas ja milliste ravimite puhul saab geeniandmeid kasutades hinnata erinevate ravimite mõju ja ohutust konkreetse inimese organismile.
- Tarbimine ja tervis
- 24. oktoober 2024
- Foto: Jan. Pixabay
Põhjus, miks meie organismid võivad ravimitele erinevalt reageerida, peitub sageli geneetilistes eripärades.
“Pea kõigil, hinnanguliselt 99% inimestel, esineb vähemalt ühe ravimi mõju või ohutust mõjutav geenivariant. Sellest tulenevalt võib selle ravimi tavapärane annus ravitoimet mitte avaldada, tekitada soovimatuid kõrvaltoimeid või muutuda koguni ohtlikuks,” selgitas SYNLAB Eesti tootmisjuht Laura Truu.
Farmakogeneetilist uuringut tehakse 29 geeni analüüsi põhjal. Need geenid on seotud enam kui 200 ravimi toimeaine ainevahetusega. Seega saame infot kõigi ravimite mõju kohta, mis sisaldavad uuringus välja toodud toimeaineid ehk ravimite nimekiri on veelgi pikem. Vastavalt selle uuringu tulemustele saab arst määrata personaalsed ravimiannused,” kirjeldas Truu näitlikustades, et kui üks patsient vajab sümptomite leevendamiseks 20 mg ravimi toimeainet, siis teine võib vajada efekti saavutamiseks kaks korda suuremat annust või just vastupidi, väiksemat annust.
Milliste ravimite kohta farmakogeneetiline uuring infot annab?
Truu tõi välja, et 29 geeni analüüsil põhinev farmakogeneetiline uuring annab vastuse väga paljude erinevate valdkonna haiguste ravis kasutavate toimeainete kohta – näiteks närvisüsteemi, sealhulgas vaimse tervise, südame-veresoonkonna, infektsioonhaiguste, kuse- ja suguteede, hormonaalsete, kasvajavastaste, ainevahetushaiguste ja põletike ravis kasutavate ravimite toimeainete kohta. Kõige enam on uuringus närvisüsteemi ning südameveresoonkonna haiguste, aga ka mitmeid nakkushaiguste ja kasvajate ravis kasutatavate ravimite toimeaineid.
Truu selgitas, et farmakogeneetilisest uuringust võidavad eriti just närvisüsteemi ja südame-veresoonkonnahaiguste ravimeid võtvad patsiendid, sest need on valdkonnad, kus patsiendile sobivaima ravimi leidmiseks tuleb enamasti enne proovida mitmeid toimeaineid ja päris pikalt. Ravimite n-ö läbi proovimine võib olla aga patsiendile kurnav ja samal ajal ka kulukas.
Ravimid ja toimeained, mille annustamise kohta farmakogeneetilisest uuringust juhiseid saab
Närvisüsteemi haiguste ravimid:
- valuvaigistid (nt ibuprofeen, kodeiin, tramadool),
- üld- ja lokaalanesteetikumid,
- antidepressandid (nt tsitalopraam, estsitalopraam, sertraliin, fluoksetiin, venlafaksiin, mirtasapiin, vortioksetiin),
- ATH ravimid (nt lisdeksamfetamiin, atomoksetiin),
- ärevusega seotud ravimid,
- epilepsia ravimid jpm.
Südame- ja veresoonkonna haiguste ravimid:
- kolesterooli taset alandavad statiinid (nt rosuvastatiin, atorvastatiin),
- südame koormust vähendavad ja vererõhku alandavad ravimid (nt metoprolool, bisoprolool),
- tromboosivastased toimeained (nt varfariin, klopidogreel),
- verejooksu tõkestavad ained jpm.
Lisaks leiab uuringust infot ka põletiku- ja reumavastaste ravimite (nt diklofenak), podagravastaste ravimite (nt allopurinool), diabeedivastaste ravimite (nt glimepiriid), hormoonravimid (nt östradiool ja östriool), maomahla happesuse ravimite (omeprasool, esomeprasool, pantoprasool) ja paljude muude toimeainete kohta. Truu selgitas, et toimeainete nimekiri on tõesti pikk ning teadusest saadava info edenedes võib toimeained ka lisanduda ning automaatselt uuenevad siis ka juba teostatud uuringute tulemused. Seega tasub enne uuringut SYNLABi otsingusüsteemist otsida, kas huvipakkuv ravimi kohta saab uuringust infot.
Ühest uuringust piisab
“Farmakogeneetilise uuringu tasuks ette võtta enne, kui alustatakse mõne uuringus välja toodud toimeainet sisaldava ravimiga. Uuring annab arstile väga olulise teadmise erinevate toimeainete mõju kohta ning ta saab ravi määramisel lähtuda konkreetse patsiendi geneetilisest eripärast,” lausus Truu.
Ta lisas, et inimese farmakogeneetiline profiil on unikaalne ja muutumatu. Seega piisab ühest analüüsist ning selle tulemused on kasutatavad kogu elu jooksul erinevate haiguste ravis. Seepärast tehakse uuringut ka ennetavalt – nii on tulemus olemas kohe, kui ravi määramise vajadus peaks tekkima.
Truu pani südamele, et kindlasti ei tohiks ise raviskeemis muutusi tegema hakata: “Farmakogeneetiline uuring on abivahend arstile, kes saab uuringu tulemustele, amneesile ja patsiendi terviseajaloole toetudes vastavalt vajadusele ravis muudatusi teha.”
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
