Veel kümmekond aastat tagasi oli tööandja roll anda töötajale kokkulepitud töö tegemiseks sobilikud vahendid ja ruum ning töötaja ülesanne oli täita lepingus loetletud ülesandeid. Ühiskonna arenemisega on tööandjate jaoks muutunud aina olulisemaks ka mugava töökeskkonna loomine ning töötajate rahulolu tõstmine. Nii on ettevõtete motivatsioonipakettidesse jõudnud treeningute, massaaži ja tervist toetavate tegevuste kompensatsioonid. Populaarsust on kogunud  töötajatele tervisekontrolli tagamine ja tervisekindlustus, et hoida ja kaitsta töötajaid.

SYNLABi kliendihaldur Triinu Tammeoks tõdes, et ennetava terviskontrolli teemad on aina enam jõudmas rohkemate ettevõteteni. „Ettevõtted näevad, et terve inimene on enesega rahulolev ning just selliseid töötajaid soovitakse oma meeskondades näha. Viimase kolme aasta jooksul on tervisekontrollid muutunud tööandja vaates motivatsioonipakettides suureks lisaväärtuseks,“ ütles Tammeoks.

Mitmed ettevõtted on tervisekontrollidest teinud rutiini ning töötajatel on iga-aastaselt võimalus läbi teha korralik tervisekontroll. „On ka ettevõtteid, kelle juures käime kord aastas kohapeal analüüse tegemas. Näeme, et töötajad hindavad väga sellist võimalust ning ootavad meid alati rõõmuga,“ rääkis Tammeoks. Ta lisas, et rõõmustav tendents on töötajate sünnipäeval või jõuludel kommi või pudeli asemel tervisekontrolli kinkekaardi kinkimine.

Tööandjapoolne tervisekindlustus võimaldab kiirema terviseabi

SYNLABi kliendihaldur tõi välja, et tervisekontrolli jõuavad inimesed sageli ka läbi tööandja poolse tervisekindlustuse. Confido Tervisekindlustuse tootejuht Liis Ader kinnitas, et kuigi tööandja poolse tervisekindlustuse näol on tegemist veel üsna uue tootega, on tänaseks Eestis juba ligikaudu 60 000 töötajat, kellele on tööandja valinud vabatahtliku ravikindlustuse. „Esimeste seas leidsid tervisekindlustuse üles pigem Tallinnas asuvad IT ettevõtted, kus tööandja väärtuspakkumisele pannakse keskmisest enam rõhku. Täna näeme aina rohkem liitumas ka tootmisettevõtteid, riigiasutusi, kaupluste kette ning seda üle Eesti,“ märkis Ader.

Vabatahtliku tervisekindlustuse paketi saab tööandja koostöös kindlustuspakkujaga ise kokku panna. Enamlevinud tasuliste raviteenuste kulutused, mida lahendusega liitunud töötajatel kindlustus katab, on  ennetav tervisekontroll, hambaravi, taastusravi, vaktsineerimine ja arsti tasuline vastuvõtt. „Üks põhjus, miks inimesed ei jõua ennetavalt tervisekontrolli, on kindlasti rahaline. Tervisekindlustuse kaudu on võimalik iga-aastane tervisekontroll katta tervisekindlustuse kaudu, makstes vaid omaosaluse eest. Näeme, et kui kindlustuse algusperioodil pöörduvad kindlustatud arsti või mõne teise tervisespetsialisti juurde peamiselt teadaoleva tervisemure lahendamiseks, siis hiljem hakatakse kindlustuse abil tegelema pigem ennetustegevusega. Kindlustus muutub justkui tugisambaks, mis võimaldab terviseprobleemi tekkides kindlustatul kiiresti erameditsiiniasutusse pöörduda, ilma et ta peaks muretsema suurte raviarvete pärast,“ tõi Ader välja, kuidas tervisekindlustus on aidanud kaasa tervisemurede ennetamisele.

Tähtpäevade tähistamine koos tervisekontrolliga

Sageli lisatakse SYNLABi kliendihalduri Triinu Tammeoksa sõnul tervise teema erinevatele meeskonna üritustele. Eriti aktiivsed kuud on novembri- ja märtsikuu, kus töökollektiivides saavad vastavalt mehed või naised erilist tähelepanu. Üheks selliseks ettevõtteks on ka Stebby, kes käesoleva meestekuu raames saatis oma meestöötajad tervisekontrolli. Stebby personalijuht Laura Pukki sõnul on plaanis muuta see traditsiooniks  ning märtsis saadetakse suure tõenäosusega tervisekontrolli ka naised.

„Töötajate regulaarne tervisekontroll on hädavajalik nii töötaja isikliku heaolu kui ka ettevõtte edu tagamiseks. Investeerime ennetavatesse tervisekontrollidesse, kuna nii saame tagada terviseprobleemide varajase avastamise, vähendada töölt puudumisi, tõsta töötajate rahulolu, ennetada tööga seotud terviseriske ning seeläbi saavutada ka kulude kokkuhoid. Terve töötaja on efektiivne ja produktiivne, lisaks nakatab ta oma positiivsusega ka teisi enda ümber,“ ütles Laura Pukk.

Ta lisas, et nad on saanud töötajate poolt juba praegu väga positiivset tagasisidet, et tervisekontroll ei ole lihtsalt "võimalus" paberil, vaid tegelikult oluline täiendus töötajate tervise hoidmisel, tekitades töötajates tervise suhtes kindluse ja rahu või andes esimese tõuke „tervislikuma mina“ loomisel.

Stebby tegevjuht Kristjan Novitski, kes ka ise meestekuu raames tervisekontrollis käis, nentis, et selline tööandja poolt korraldatud ühine kontrollis käik, mõjub kindlasti positiivselt just meeste tervise edendamisele. „Teadupärast ei lähe mehed sugugi meelsasti arsti juurde ning tihti jõutakse sinna siis, kui häda juba suur. Iga-aastased kollektiivsed tervisekontrollid aitavad kindlasti kaasa sellele, et Eesti meeste tervis oleks parem,“ ütles Novitski. Ta lisas, et omaette elevust tõi Stebby meesperre analüüsi tulemiste ootamine ja nende üle arutlemine, mis samuti suurendab meeste teadlikkust oma tervise eest hoolitsemisel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta