Tähelepanul ja kognitiivsel võimel on märkimisväärne mõju meie igapäevaelule, suhetele ja üldisele heaolule. Vaimset võimekust ja sellega seonduvate häirete raskust hinnatakse peamiselt neuropsühholoogiliste uuringutega, kuid olulist infot võib saada ka verenäitajates.

“Kognitiivne ehk vaimne võimekus  mõjutab meie suutlikkust omandada, töödelda, mõista ja kasutada teadmisi ning tegeleda erinevate kognitiivsete ülesannetega nagu mõtlemine, õppimine, mälu, tähelepanu, keelekasutus, probleemide lahendamine ja otsustusvõime,” selgitas SYNLAB Eesti kliinilise valdkonna juht Meeli Glükmann.

Arst nentis, et inimese organism on omavahel tihedalt seotud keeruline elundsüsteemide kogum, sealhulgas on oluline ka närvisüsteemi talitlus.

“Mitmed verenäitajad, näiteks hemogramm, B12- ja D-vitamiin, mineraalainete, kilpnäärme hormoonide ja veresuhkru tase peegeldavad meie terviseseisundit ja kõrvalekallete korral võib olla mõjutatud ka närvisüsteemi toimimine. Vitamiinide ja mineraalainete puudus, põletikud, kilpnäärme üle- või alatalitlus, diabeet jt haigused võivad olla tähelepanuhäirete või halva kognitiivse võimekuse põhjuseks,” selgitas Glükmann ning loetles 10 verenäitajat, mida kontrollida siis, kui esineb tähelepanu- ja meeleoluhäireid.

Ferritiin on vajalik lihaskonnale, aga ka närvisüsteemile

“Ferritiin väljendab organismi rauavarusid. Raua peamisteks ülesanneteks organismis on hapniku transport, rakkude kasv ja punavererakkude tootmine. See on vajalik vereloomes hemoglobiini ja lihaskoes müoglobiini ehk valgu, mis transpordib hapnikku lihastesse, sünteesiks,” kirjeldas Glükmann lisades, et ühelt poolt on raud vajalik meie lihaskonnale ja vereloomele, kuid piisav rauasisaldus organismis on oluline ka närvisüsteemile.

Rauapuudusel langeb inimese vaimne võimekus, tekivad tähelepanuhäired, peavalud, inimene ärritub kergemini ning võivad tekkida motivatsioonipuudus ja apaatsus. “Kui koed saavad piisavalt hapnikku, tunneb inimene end terve ja värskena. Kui rauda on vähe, on kudedes hapnikunälg ning võib tekkida rauapuudusaneemia,” kinnitas arst.

Ta selgitas, et aneemia korral halveneb vere võime transportida hapnikku kopsudest kudedesse ja kehas tekib hapnikudefitsiit, millest annavad märku jõuetus, väsimus, füüsilise koormuse taluvuse langus, kergesti tekkiv õhupuudustunne, samuti südamekloppimine, kahvatu jume, küünte ja juuste haprus, lõhenenud suunurgad, isuväärastused, nt tung süüa kriiti, või jääd, külmataluvuse langus, millest annavad märku külmetavad jalad ja käed ning nn rahutute jalgade sündroom.

Vitamiin D madal tase toob kaasa tähelepanu- ja meeleoluhäireid

Vitamiin D puhul on palju räägitud selle olulisusest tervete ja tugevate luude ning hammaste arengus, kuid lisaks luukoele on see tarvilik komponent närvikoe talituses.

“Vitamiin D osaleb vere hüübimises, soodustab immuunsüsteemi tugevust ning korras tase veres vähendab diabeeti haigestumise riski. Lisaks stimuleerib see tuju ja söögiisu reguleeriva serotoniini sünteesi ajus. Madala vitamiin D sisalduse korral on madal ka serotoniini tase veres, mis toob kaasa tähelepanu- ning meeleoluhäireid, sealhulgas depressiooni ja kognitiivse võimekuse langust,” tõi Glükmann välja vitamiin D mõju, millest pole piisavalt räägitud.

Vitamiin B12 ja folaat on vajalikud närvisüsteemi normaalseks talituseks

“B12-vitamiini ja folaadi ainevahetus on tihedalt põimunud ja mõlemad on vajalikud närvisüsteemi normaalseks talitluseks. Ühe või teise aine puudus põhjustab DNA sünteesi häireid, kehvveresust ja neuroloogilisi häireid,” selgitas Glükmann järgmiste oluliste, meie vaimsele võimekusele mõju avaldavate vitamiinide rolli.

Folaat ehk vitamiin B9 on organismis oluline normaalseks rakkude jagunemiseks, vereloomeks ja närvisüsteemi toimimiseks. Folaadi defitsiidi korral võib arsti sõnul inimestel esineda kognitiivseid häireid, unetust, psühhoose, depressiooni, perifeerseid sensoorseid häired, tekkida dementsus. “Inimese organism ise folaati ei sünteesi, vajaliku koguse peab organism saama toidust. Rikkalikult sisaldavad folaate rohelised lehtköögiviljad, pähklid, kala, puuviljad,” märkis Glükmann nentides, et folaadi varud organismis ei ole suured ja mõne kuuga võib kujuneda vereproovist tuvastatav folaadipuudus. Ta lisas, et folaadi defitsiit võib tekkida ka mõnede ravimite, näiteks epilepsiaravimid, antidepressandid, antibiootikumid, ATH ravis kasutatavad stimulandid, pikaaegse tarvitamise korral.

Ka vitamiini B12 ei sünteesi organism ise, seda omandab organism vaid loomsest toidust.

“Vitamiin B12 defitsiit võib avalduda depressiooni, segadustunde, dementsuse ja mälu halvenemisena. B12-vitamiini defitsiit võib kahjustada närvisüsteemi enne aneemia väljakujunemist, seeõttu tuleb vitamiinipuudust esimesel võimalusel ravida,” täheldas Glükmann.

Seleen toetab mälu

“Täiskasvanutel, kellele anti seleeni sisaldavat antioksüdantide segu, olid uuringute lõpuks paremad tulemused episoodilise ja verbaalse mälu osas ning olid motiveeritumad alustatud tegevusi lõpuni viima. Ka Alzheimeri tõve ja depressiooniga inimestel on tuvastatud madalamat seleenitaset,” tõi Glükmann näiteid teadusuuringutest, mis on kinnitanud seleeni mõju närvisüsteemile.

Seleeni piisav sisaldus on vajalik ka kilpnäärmehormoonide normaalseks sünteesiks, immuunsüsteemi talitluseks, südame- ja veresoonkonna toimimiseks.

Tsingi puudusel võib halveneda mälu

Tsink on samuti oluline mineraal närvisüsteemi toimimisele ning selle puudusel võib halveneda mälu ja tekkida õpiraskused. Madal tsingi tase veres on Glükmanni sõnul riskifaktor depressiooni, Alzheimeri tõve ja teiste närvirakkude vananemisega seotud haiguste tekkeks.

“Normaalse toitumise korral vaegust ei kujune, kuid tsingipuudus võib tekkida meelevaldsete dieetide, stressi, alkoholismi, hormoonravi, rauapreparaatide pikaaegsel tarvitamisel, samuti seedetrakti haiguste korral. Tsingipuuduse sümptomid on hilinenud suguküpsus, väsimus, halb haavade paranemine, toitude maitse- ja lõhnatundilkkuse häired, juuste suurenenud väljalangemine, neuropsüühilised häired,” lausus arst.

Vask on oluline närvikiudude tekkeks ja närvisignaalide ülekandeks

Uuringud viitavad, et närvisüsteemile võib kahjulik olla nii liigne vase sisaldus organismis kui selle puudus. Ennekõike vajab närvisüsteem vaske närvikiudude tekkeks ja närvisignaalide ülekandeks.

“Vase liigsuse sümptomiteks võivad olla lihasvalud, maksaprobleemid, depressioon, unehäired, laste hüperaktiivsus, seniilsuse kiirem kujunemine, harva esinev ladestushaigus e Wilsoni tõbi. Madala vasesisalduse korral võib tekkida kehvveresus, langeda leukotsüütide arv veres, tekkida nahatundlikkuse häired. On leitud, et vasesisaldus ei ole korras neurodegeneratiivsete haiguste, nt dementsuse ehk Alzheimeri tõve korral,” kirjeldas Glükmann seisundeid, mis võivad esineda, kui vase tase organismis ei ole tasakaalus.

Hemogramm tuvastab põletikku organismis

Mitmeid organismi haiguslikke protsesse võimaldab tuvastada üldise tervisliku seisundi hindamise analüüs hemogramm. “Sellega võime tuvastada nii kehvveresust kui ka põletikku organismis, mis on sageli vaimse tervise probleemide, nagu väsimuse ja tähelepanuhäire põhjuseks,” selgitas Glükmann.

Kilpnääret stimuleeriv hormooni (TSH) tase annab infot kilpnäärmehaiguse diagnoosiks

Glükmann rääkis, et ka kilpnäärmehaigused mõjutavad oluliselt närvisüsteemi ja tähelepanuvõimet. Kilpnääret stimuleeriva hormooni (TSH) tase annab aga infot kilpnäärmehaiguse diagnoosiks. “Kilpnäärmehormoonide taseme kõrvalekalded, mille põhjuseks on nii kilpnäärme üle- kui alatalitlus võivad põhjustada tähelepanu, mälu ja kontsentratsiooni probleeme. Ka piirialased TSH tulemused võivad olla seotud depressioooniga,” märkis arst.

Glükohemoglobiin (HbA1c) väljendab veresuhkru taset

Glükohemoglobiin on veresuhkru analüüs, mis väljendab viimase 2–3 kuu keskmist veresuhkru taset. See võimaldab tuvastada diabeeti, aga ka eeldiabeeti ehk eelsoodumust suhkruhaiguse tekkeks ning seega haigust ennetada.

“Diabeedi korral on glükohemoglobiini  tase kõrgenenud ja see võib aja jooksul ning halvasti ravitud juhtudel kahjustada veresooni, südant, neerusid, silma võrkkesta, maksa ja närvisüsteemi. Diagnoosimata suhkruhaigus võib olla vaimse tervise probleemide põhjuseks ,” rääkis Glükmann, miks on vaimse tervise probleemide korral oluline kontrollida ka glükohemoglobiini.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta