Mida kättesaadavamaks muutuvad erinevad terviseanalüüsid, seda rohkem räägitakse ka sellest, kas inimesed peaksid ise ühte või teist terviseuuringut küsima, kui ei esine hoiatavat sümptomaatikat. Põhja-Eesti Regionaalhaigla üldkirurg-vanemarst Indrek Seire on veendunud, et vähemalt jämesoolevähi varaseks diagnoosimiseks ja ennetuseks on oluline, et inimesed tuleksid uuringutele enne, kui avalduvad sümptoomid.

Jämesoolevähi riiklikule tasuta sõeluuringutele kutsutakse Eestis iga kahe aasta tagant 60-68-aastaseid mehi ja naisi.

„Sõeluuringud on igati tänuväärsed ning aitavad kindlasti kaasa vähijuhtumite avastamisele. Samas on Eesti sõeluuringute vanuselävi haiguse varajaseks avastamiseks liiga kõrge. Soovituslik vanuselävi on USA-s 45, Euroopas, sealhulgas Lätis, Leedus ja ka Taanis, 50 eluaastat. Näiteks Taaniga võrreldes on meie soolevähi elulemus meeste hulgas lausa 11% madalam,“ ütles dr Indrek Seire.

Ta leiab, et  on oluline tõsta inimeste teadlikkust sellest, et neil endal on võimalik kontrolli tulla ka varem ning nad ei pea tingimata ootama sõeluuringu kutset või sümptoomide ilmnemist. Siinkohal nentis arst, kes on jämesoolevähiga patsiente opereerinud ja ravinud juba üle 20 aasta, et antud juhul on vale rääkida sellest, et üleskutse varem kontrolli tulla tekitab ebavajalikku ärevust, sest jämesoolevähi puhul on haiguse varajane avastamine vägagi oluline ning seda kinnitavad ka erinevad uuringud.

Kõige lihtsam, kättesaadavam ja kiirem võimalus jämesoolevähi kontrollimiseks on peitveretest, mida saab teha kodust lahkumata. Tegemist on sama analüüsiga, mida tehakse sõeluuringus ning see on perearsti või SYNLABi kaudu kättesaadav kõigile soovijatele. Dr Seire ütles, et peitveretesti võiks teha kord aastas alates 45. eluaastast. Juhul, kui perekonnas on esinenud vähijuhtumeid, siis võiks kontrollidega alustada 40-aastaselt.

„See vähem kui paarikümne eurone kulu aastas on kindel investeering oma tervisesse, sest varajases staadiumis avastatud soolevähk on väga hästi ravitav. Täieliku tervenemise tõenäosus on koguni 95%,“ tõdes arst.

 

3 põhjust, miks peaks uuringutega alustama 45-aastaselt

 

Jämesoolevähk nooreneb.
Jämesoolevähi puhul on tegemist elustiilihaigusega, mida soodustavad vähene liikuvus, ülekaal, suitsetamine, alkoholi tarbimine ja kaasaegne rafineeritud toit. „Elustiil ei ole mitte ainult vanemate inimeste probleem, see puudutab meid kõiki. Siin peitub ka põhjus, miks jämesoolevähki avastatakse üha noorematel inimestel. Hiljutised uuringud on tuvastanud, et kuigi alates 2018. aastast on Euroopas üldine jämesoole vähki suremus mõnevõrra langenud, on suremus tõusnud 25-49-aastaste patsientide seas,“ viitas dr Seire hiljuti tehtud uuringule.

Eestis on jämesoolevähi esinemissagedus aasta-aastalt kasvanud umbes üks protsent aastas ning haigust esineb järjest noorematel inimestel. Eesti Tervise Arengu Instituudi vähistatistika näitab, et jämesoolevähki haigestumine sageneb märgatavalt alates 55 eluaastast.

Varajases staadiumis avastatud jämesoolevähk on täielikult ravitav.
Eestis haigestub igal aastal soolevähki ligi 1000 inimest. Iga viies jämesoolevähi juhtum diagnoositakse aga liiga hilja, mil siirded on juba ka teistes organites. „On kahetsusväärne, et jämesoolevähk on vähist põhjustatud surmadest teisel kohal, mittesuitsetajate seas ilmselt isegi esimesel kohal, kuigi see allub väga hästi ravile. Kui kasvaja avastatakse esimeses staadiumis, siis 95% tõenäosusega saavad need patsiendid täielikult terveks. Kui aga haigus avastatakse neljandas staadiumis, siis on elulemus vaevalt 10%,“ tõi dr Seire välja kurva statistika.

Varajase jämesoolevähi puhul ei pruugi olla mingeid sümptoome.
Arst nentis, et soolevähk areneb enamasti healoomulistest moodustistest. Soole healoomulised moodustised ei tekita aga enamasti mingeid vaevusi. „Soolevähi puhul ei päde kahjuks väide, et kui pole sümptomeid, siis pole ka haigust.

Kui soolevähk põhjustab juba sümptoome -  pidev veritsus pärasoolest, seedetegevuse püsiv muutus, näiteks kõhulahtisus vahelduvalt kõhukinnisusega, pikaajaline kõhupuhitus või ebaselge kaalulangus, siis ei pruugi kasvaja olla  enam varases staadiumis. Sellisel juhul on haiguse ravi aga pikem, kulukam ja ka täielik paranemine ei pruugi olla nii tõenäoline,“ selgitas arst.

Dr Seire tõdes, et soolevähi varajaseks avastamiseks oleks muidugi kõige parem, kui ka Eestis sarnaselt teistele Euroopa riikidele langetataks jämesoolevähi sõeluuringu vanuselävi vähemalt 50-le eluaastale. Samas mõistab ta, et lähiaastatel võib soolevähi sõeluuringu vanuseläve märgatav langetamine olla keeruline, kuna see tähendab riiklikule meditsiinisüsteemile märgatavat lisakulu. Lisaks tõuseks siis ka vajadus endoskoopiliste sooleuuringute (koloskoopia) järele, kuid jämesoolevähi sõeluuringute standardile vastavaid uuringuid teostavate spetsialistide arv on paraku piiratud.

Julgustav on Seire sõnul see, et aina rohkem on Eestis levinud tööandjapoolsed tervisekindlustuse lahendused, mis aitavad kompenseerida erinevaid ennetavaid uuringuid, sealhulgas endoskoopilisi uuringuid. 

„Olen enam kui kindel, et Eesti inimeste soolevähi elulemust parandaks see, kui inimesed oleksid terviseteadlikumad ja tuleksid ise varem kontrolli. Mõistagi ei piisa vaid testimisest ning  olulisel kohal on ka  muutused elustiilis. Kuid just kontrollis käimine võib anda olulise tõuke ka elustiili parandamiseks,“ lausus dr Seire.

Sarnased artiklid