Eesti on võtnud eesmärgiks, et alates 2020. aastast tuleb ringlusse võtta vähemalt 50 protsenti kodumajapidamistest pärinevatest paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmetest, muudest liigiti kogutud kodumajapidamisest ja muudest allikatest pärinevatest jäätmetest.
- Mida teha jäätmetega
- Materjalide põhjal koostas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
- 21. juuli 2018
- Foto: Pixabay (CC0 Creative Commons)
Eesmärk on kirjas ka jäätmeseaduses. Lugege lisa jäätmehierarhia kohta. Lugege jäätmete sortimise kohta.
Tootjavastutusorganisatsioon OÜ pakub korterelamutele (korteriühistutele) tasuta* teenust pakendijäätmete kogumiseks. 0,6 m3 spetsiaalne konteiner paigaldatakse korteriühistu territooriumile. Konteiner on lukustatav ning spetsiaalse avaga.
Pakendikonteineri tühjendus on tasuta juhul, kui konteineris on õiged jäätmed. Seega, kui vedaja tuvastab esmasel vaatlusel, et pakendikonteinerisse on visatud näiteks segaolmejäätmeid, siis esitatakse tühisõidu arve ning korteriühistu peab tellima korraldatud jäätmeveo raames konteineri tühjendamise.
Pakendikoti teenus on mõeldud eramaja omanikele pakendijäätmete üleandmiseks. Eramaja omanikel on võimalik TVO-ga sõlmida leping pakendikoti teenuse saamiseks.
Kasutatud materjalid
- Tootjavastutusorganisatsioon OÜ "Eramaja pakendikoti teenus"
- Tootjavastutusorganisatsioon OÜ "Kortermaja teenus"
- Riigiteataja "Jäätmeseadus"
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
