27. märtsil on Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala päev. UNESCO programmiga liitumisest möödub tänavu juba 29. aastat ja me tähistame seda biosfääripäevaga Hiiumaal, Palade põhikoolis. Päev on pühendatud saarte metsade ressursile, selle kasutamisele ja uute taimsete energiaallikate tutvustamisele.
- Elurikkus ja looduskaitse
- 27. märts 2019
- Foto: Kasemahla kogumine Hiiumaal. Janek Jõgisaar, Bioneer.ee
Puiduenergia on aegade jooksul olnud traditsiooniliseks energiaallikaks ja eestlased on metsarahvas. Kas me peame aga metsa ka energia allikaks, tunneme teisi võimalikke looduslikke ressursse ja oskame oma varandust mõistlikult majandada? Just nendel teemadel Biosfääripäeval arutletakse.
Päeva põhiettekande esitab Erametsakeskuse SA juhatuse liige Jaanus Aun, kes räägib üldisemalt Eesti puitkütuste ressurssist ja kasutusest, aga peatub kindlasti ka meie saarte metsade teemal. Jukka Kontulainen, Pro Agria Biomeiler OY-st tutvustab oma ettevõtte kogemusi biojäätmetest komposti ja sooja tootmisel. Juttu tuleb ka toormaterjalina populaarsust koguvast roost. Maire Miemis tutvustab uudset tehnoloogiat, mille abil toodetakse Pärnumaal rannaroost energiabrikette. Oma panusest vähendada ühekordsete plasttarvikute tootmist, räägib Koit Kelder Saaremaalt, kes juba toodab roost joogikõrsi.
UNESCO rahvusliku komisjoni nõukoja liige Toomas Kokovkin leiab, et biosfäärialad, eriti saarte omad, on väga õige koht kestliku energia tootmise ja kasutamise mudeldamiseks. „Täna jätkub maailmas (ja Eestis) aine, energia ja informatsiooni pidev koondumine keskustesse, tsentraliseerumine. Selle tulemusel kaotame tasakaalu, suurendame keskkonnariske. Seetõttu on energia tootmise hajutamine ja kestliku kohaliku energia kasutamine üks tuleviku julgeoleku tagatisi,“ nendib Kokovkin.
Biosfääripäeva Palade Põhikoolis ja Kivimitemajas korraldavad Keskkonnaamet ja Hiidlaste Koostöökogu MTÜ. Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala haarab enda alla 1/10 kogu Eesti pindalast. Maismaast katab see meie suuremad saared – Saaremaa, Hiiumaa, Muhumaa, lisaks Vormsi ja Ruhnu. Üle 50% biosfääriala maismaa osast moodustab metsamaa. Lääne-Eesti saarestikus on nii kuusikuid, männikuid, heitlehiseid segametsi kui kadastikke, soid ja rabasid.
Päevakava on leitav Keskkonnaameti kodulehelt.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
