Pisike sõber

Mida täpselt üks pisike potis kasvav puu endast kujutab ja millised on tema kasvatamise traditsioonid? Just nimelt “tema”, kuna tõsine bonsaikasvataja suhtub puusse justkui pereliikmesse või heasse sõpra. Liiatigi võib taim elada hea hooldamise korral kõrge eani: “Vanad bonsaid, 200–300aastased, on muidugi perekonna reliikviad. Kuid enam kui nende füüsiline või numbrites väljenduv vanus on hindamist väärt puude harmooniline ilu, millesse on kätketud paljude põlvkondade hool ja armastus,” kõneleb Taimi Paves.

Esmajärjekorras tuleb silmas pidada, et pelgalt potti istutatud väike puu pole veel bonsai. Nagu ka loodusest toodud huvitava kujuga vana puu, mis istutatakse potti. Õige bonsai saadakse aastatepikkuse kannatliku kasvatamise ja kujundamise tulemusel.

Jõgeva aednik Taivo Paeveer sai tõuke bonsaikasvatuseks veidi üle kümne aasta tagasi. Just siis sattus ta Räpina aianduskoolis lugema üht sellesisulist artiklit. Kui kursusekaaslane teadis öelda, et potipuu hooldamine ja kasvatamine ei nõua suurt vaeva, siis tekkiski isu järele proovida. Praeguseks on Taivol olnud väga erinevaid kääbuspuid: tselkva, jalakas, kadakas, mägimänd, kuusk, kask, piinia, aidsi-kastanseemik, tamm, sidrun, rooshibisk. Meest köidab bonsaide juures nende vanus, võimalus jälgida puude kujunemist ja ise selles osaleda.

Bonsaiks sobib tegelikult iga taim. Maailmast on teada näiteks kartuli- ja võilillebonsaid. Jaapanlased peavad traditsioonilisteks bonsaideks aga mände, asaleasid ja vahtraid. Oma kääbuspuu võib kasvama panna nii seemnest kui istikust. Samuti on lubatud kasutada noori puid, mis oleksid muidu mingil põhjusel määratud hukule. Oluline on, et kasvataja vormib taime oma hoole ja kannatlikkusega selliseks, nagu on tema nägemus.

Kääbuspuu kasvatamise märksõna ongi kannatlikkus. “Kui keegi tahab hakata bonsaiga tegelema, siis peaks ennekõike mõtlema, kas tal on nii palju aega ja kannatust, et näha tulemust alles kümne, 20 või enama aasta pärast,” selgitab Taivo Paeveer. “Taime tuleb hooldada ja hoida, sest näiteks 30, 50 või 100 aasta pärast ei ole tegu enam suvalise potipuuga. 500 või 800 aasta vanune taim võib tähendada perekonnale väga palju.” Bonsaiarmastajast mehe hinnangul võiks algaja kääbuspuuhuviline alustada mõne odavama ja lihtsama bonsaiga, mis on saadud poest. Samuti võib valida puukoolist pisikese taime ja panna selle potti. “Pole põhjust heituda, kui mõni bonsai hukkub. Ei tohiks karta küsida teistelt nõu ja ise natuke katsetada,” julgustab ta.

Potis kasvava kääbuspuu hooldamine sõltub palju sellest, mis liigiga on tegu ja mis tingimustes teda hoitakse. Kiviplaadil või niinimetatud kaljul kasvav bonsai vajab võrdlemisi sagedast kastmist. Samuti väga madalas potis olev taim. Lehtpuid (eriti toabonsaisid) tuleb kindlasti vähemalt paar korda aastas kärpida. Aastas kord-kaks peaks vaatama üle puu oksad, mis on traadiga painutatud. Väetada võiks umbes paar korda kuus. Õhuniiskuse suurendamiseks on hea taimi piserdada. “Muidugi pole nendega üle mõistuse palju tegemist, kuid nagu teisigi toalilli, ei saa ka neid kuskile toanurka unustada,” selgitab aednik.