Kui ajavahemikul 2011 – 2014 oli jäätmeteke stabiilne, keskmiselt 22 miljonit tonni aastas, siis 2015. aastast toimus kasv, jäätmeid tekkis üle 24 miljonit tonni. 2017. a oli jäätmeteke juba üle 25 miljoni tonni. Suurenemine toimus ohtlike jäätmete osas.

2017. aastal tekkis ohtlikke jäätmeid 11 miljonit tonni, mis oli 1,3 miljonit tonni rohkem, kui 2016. aastal  ning moodustas 44% jäätmetekkest. Tavajäätmete teke jäi 2016. aasta tasemele, olles veidi üle 14 miljoni tonni.

Eesti jäätmetekkest enamuse moodustavad põlevkivitööstuse jäätmed

2017. aastal oli nende teke 20,3 miljonit tonni, millest ohtlikke põlevkivijäätmeid 10,8 miljonit tonni ning osakaal kogu jäätmetekkest 80% ja ohtlikest jäätmetest 97%.

Jäätmetekke suurenemine on seletatav põlevkivijäätmetest peamise osa tekitanud Eesti Energia kontserni tootmismahtude suurenemisega. 2017. aastal toodeti  9736 gigavatt-tundi elektrit, mida oli 7% rohkem kui 2016. aastal. Põlevkiviõli toodeti 395 000 tonni, mida oli eelneva aastaga võrdluses 24% rohkem. See oli Eesti Energia jaoks läbi aegade suurim aastane vedelkütuste tootmismaht1. Põlevkivitööstuses on küll toodangu tekkeühiku kohta suudetud jäätmeteket vähendada, kuid toodang ise on kordades tõusnud ning kasvatanud ka jäätmekoguseid.

Muud ohtlikud jäätmed

Peale ohtlike põlevkivijäätmete tekkis 2017. aastal 22% rohkem ka muid ohtlikke jäätmeid, kokku 279 736 tonni. Kaubamahtude suurenemine 2017.aastal nii raudteel kui sadamates suurendas ohtlike õli- ja vedelkütusejäätmete teket veondusega seonduvates valdkondades (30% kogutekkest). Statistikaameti andmetel suurenes kaubavedu raudteel 8% ja sadamates 15%. Üle poole raudteel veetavast kaubast hõlmas toornafta ja vedelate rafineeritud naftatoodete vedu, olulise osa andsid ka lämmastikuühendid ja väetised ning põlevkivi vedu2.

Suures koguses ohtlikke jäätmeid tekkis jäätmekäitlusettevõtetes – ohtlikke aineid sisaldav lendtuhk ja gaasipuhastusjäätmed jäätmepõletusest ning setted põlevkivituha ja hapete segamisest (18% kogutekkest). Jäätmemahukas oli ka tsemenditootmine, kus tekkis aluseline klinkritolm (13% kogutekkest), mida osaliselt kasutati  happeliste muldade lupjamiseks. Suuremas koguses oli 2017 ka autoromusid (6% kogutekkest), ohtlikke aineid sisaldavat pinnast ja kive (5% kogutekkest) ning asbesti sisaldavaid ehitusmaterjale (3% kogutekkest).

Tavajäätmed

Tavajäätmetest tekkis 2017. a kõige rohkem kaevandamisjäätmeid (sh põlevkivi aheraine, mis moodustas 67% tavajäätmetest), ehitusjäätmeid (16% tavajäätmetest), reovee ning joogi- ja tööstusvee käitlemisel tekkinud jäätmeid (6% tavajäätmetest), olmejäätmeid (3% tavajäätmetest) ning puidutööstuse, mööbli, tselluloosi, paberi- ja kartongi tootmisel tekkinud jäätmeid (1% tavajäätmetest).

Üldised riigi jäätmekäitluse suundumused on leitavad Keskkonnaagentuuri keskkonnanäitajate leheküljelt ning täpsemaid andmeid saab pärida jäätmearuandluse infosüsteemi JATS veebilehelt.

1 www.energia.ee/-/doc/8457332/ettevottest/investorile/pdf/annual_report_2017_est.pdf

2 blog.stat.ee/tag/kaubavedu/

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta