Käesoleva aastaga saab Eestil kümme aastat euro kasutuselevõtmisest. Euro kasutamise kõrval tähendab see ka euroala riikide ühises rahapoliitikas ja vastavates tehingutes osalemist. See on kahtlemata mõjutanud mitmekülgselt Eesti majandust.

Kui juba enne euroalaga liitumist kasutati Eestis piiriülestes tehingutes eurot võrdlemisi palju (44%), siis selleks aastaks on see osakaal tõusnud ligi 92 protsendini. Euro kasutamine on teinud maksed mugavamaks, odavamaks, kiiremaks ja turvalisemaks. Kui vaadata vaid väliskaubandust, siis on kaupade ekspordis euro osakaal 79%, impordis aga 83%. Seega on Eesti majandus väga euro-põhine ning euro vahetuskursi muutus näiteks USA dollari (mis on osakaalult teine valuuta Eesti välistehingutes) suhtes mõjutab pigem üksikuid kaupu või kaubagruppe.

Euro vahetuskursi muutusel on Eesti majandusele kaudne efekt, kuna euroala riigid moodustavad ligi poole (sel aastal 51%) Eesti kaupade ja teenuste ekspordist ning 59% impordist. Viimase kümne aastaga on euroala riikide osakaal Eesti ekspordis veidi tõusnud ning Eestist eksporditud kaupade osakaal euroalal on samuti kasvanud. Impordi puhul olulist osakaalu muutust aga toimunud ei ole. Eesti ekspordi turuosa on euroalal suurenenud (mis, tõsi küll, on riigiti väga erinev) vaatamata meie kaupade hinnatasemete konvergentsile ning ka hinnapõhise konkurentsivõime vähenemisele paljude euroala riikidega.

Eesti majanduse konvergentsi euroala riikidega on mõjutanud eelkõige kuulumine Euroopa ühisturgu, kuigi ka ühise valuuta kasutamisel ning ühises rahapoliitikas osalemisel on arvestatav mõju. Kui näiteks 2011. aastal oli Eesti SKP ostujõustandardi järgi inimese kohta 66% euroala keskmisest, siis sel aastal on see esialgsete arvestuste järgi tõusnud ligi 79 protsendini. Eratarbimises kasutatavate hindade tase on aga viimase kümne aastaga tõusnud 71 protsendil ligi 80 protsendini ning kogumajanduse hinnad on kerkinud kümne aasta taguselt 66 protsendilt sel aastal esialgsete arvestuste järgi ligi 76 protsendini euroala keskmise suhtes.

Euroalasse kuulumisega saame osaleda selle rahapoliitilistes tehingutes, kuid nende kasutamine Eesti majanduses ei ole väga laialdane. Samas näitab Eesti Panga uuring, et Eesti ekspordi euroala keskmisest suurema osakaalu tõttu (viimase kümne aasta keskmisena meil 78%, euroalal tervikuna aga vaid 46% SKP-st) avaldab rahapoliitika meil majandusele suuremat mõju kui euroalal keskmiselt. Samuti on rahapoliitika toetanud Eesti majandust paljudest teistest euroala riikidest rohkem, kuna reaalsed ehk inflatsiooni arvesse võtvad intressimäärad on meil olnud madalamad euroala keskmisest.

Kuigi reitinguagentuuride otsused riigireitingute kohta sõltuvad esmalt majanduse ja riigirahanduse olukorrast ja väljavaatest, siis oli 2010. aasta alguses, ehk aasta enne Eesti ühinemist euroalaga, Fitchi ja S&P Eesti reitingute tõstmise oluliseks motivaatoriks euroalaga liitumise tõenäosus. Ka veel praegu toetavad nii Euroopa Liidu kui ka euroala liikmeks olemine meie reitinguid. Fitchilt ja S&P-lt on Eesti saanud investeerimisjärgu väga kõrge, Moody’selt aga investeerimisjärgu kõrge reitingu, mis teeb Eesti jaoks laenuraha soodsamaks.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta