Digirahakotiga ehk mobiiltelefoni, nutikella või -sõrmusega tehtud maksete arv on aastaga kasvanud pea kaks korda. Digirahakoti maksete osakaalu kasvatab ka aktiivne virtuaalkaartide väljastamine ja tarbijate muutunud harjumused digilahenduste kasutamisel.

“Makselahenduste maailmas trendib digitaliseerumine. Üha rohkem oste tehakse just digitaalsete rahakottidega ehk mobiiltelefoni, nutikella või -sõrmusega. On kasvanud ka digitaalsete rahakottidega tehtud interneti ostud, sest need on võrreldes panka sisse logimise või krediitkaardi andmete lisamisega mugavamad. Lisaks pakub üha rohkem kaupmehi internetipoodidest võimalust maksta näiteks Apple Pay või Google Payga,” rääkis Inbanki laenude ja kaartide müügijuht Evelin Rahkema. 

Ka Eesti Panga statistika kinnitab, et üha enam on neid kaardivaldajaid, kes plastikkaarti maksmiseks ei kasuta. Digirahakotiga tehti selle aasta I kvartalis Eestis juba 16,5% kaardimaksetest, aasta varem oli selliste maksete osakaal 8% võrra väiksem. 

Ostude tegemiseks pole füüsilist kaarti enam vaja

“Välismaal kasutavad eestimaalased digirahakotti veelgi sagedamini – I kvartalis tehti nii juba veerand kõikidest kaardimaksetest, mis on 12% võrra enam kui aasta varem,” selgitas Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna spetsialist Tiina Soosalu. 

Ta lisas, et digirahakoti maksete osakaalu kasvatab ka pangakaartide väljastamine virtuaalkaartidena. “Virtuaalkaardi omanikul ei pruugigi plastikust kaarti olla, kuna kaardi saab lisada telefoni või nutikella digirahakotti ning seejärel teha oste nii füüsilises müügikohas kui ka e-poes,” sõnas Soosalu.

Inbanki laenude ja kaartide müügijuht nõustus, et virtuaalkaardid trendivad nii Eestis kui mujal maailmas. “Näiteks Inbanki poolt väljastavate IN Pay kaartide puhul pole füüsilist kaarti vaja kasutada, sest tarbija saab virtuaalkaardi Apple Pay või Google Pay digitaalsesse rahakotti lisada. Lisaks digitaalsele rahakotile on liikunud ka pangatoimingud mobiilirakendustesse, kus saab mugavalt oma kaardi ja tehinguandmeid hallata,” lausus Rahkema. Ta sõnul väljastatakse digitaalseid kaarte nii deebet- kui krediitkaartidena, millest populaarsem on just viimane. 

Eestlasi iseloomustab ettevaatlik finantskäitumine

Ebakindel majanduskeskkond pole ekspertide sõnul siiski krediitkaartide kasutamist suurendanud.

“Viimase paarikümne aasta kogemus näitab Eestis, et krediitkaarte kasutatakse pigem rohkem siis, kui ajad on head ja tarbimiskulutused on suuremad. Ehk krediitkaarte kasutatakse rohkem siis, kui inimestel on võimalik ja julgust rohkem tarbida. Kuigi viimase aasta jooksul on krediitkaartide arv ja käive natuke kasvanud, siis suuresti on see seostatav hindade kasvuga, mistõttu krediitkaardiga makstavad summad on lihtsalt suuremad,” selgitas Eesti Panga ekspert Tiina Soosalu.

Inbanki laenude ja kaartide müügijuhi sõnul on kriisid näidanud tarbijakäitumises ebakindluse märke, kuid praegune majanduskeskkond ja euribori tõus pole nii üleüldist tarbimist kui ka krediitkaartide kasutamist oluliselt mõjutanud. “Näiteks energiakriisi tipphetkel oli märgata inimeste ettevaatlikust ning laenude võtmist minimeeriti - energia hinda koges tarbija lähemalt ja vahetumalt ning keegi ei osanud prognoosida, millistesse kõrgustesse võivad energiahinnad pürgida. See tegigi tarbijaid ettevaatlikumaks. Praegu on näha, et hoolimata inflatsioonist pole tarbimine kuhugi ära kadunud ning valdkond pole olulises languses,” kinnitas Rahkema. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta