Sotsiaalministeeriumi 2009. aasta soolise võrdõiguslikkuse monitooringust selgub, et teadlikkus soolisest ebavõrdsusest ja võrdõiguslikkuse vajalikkusest ei ole Eesti elanike seas suur, kuid on võrreldes 2005. aastaga, mil korraldati viimati sarnane uuring, mõnevõrra kasvanud.
- Bioneeri uudised
- Sotsiaalministeerium
- 1. juuli 2010
Eile avalikustatud uuringu järgi ei tajuta soolist võrdõiguslikkust ehk naiste ja meeste võrdseid õigusi, võimalusi, kohustusi ning vastutust kui probleemi Eesti ühiskonnas väga teravalt. Soolist ebavõrdsust tajuvad rohkem naised, kes on ühtlasi sellega sagedamini kokku puutunud. Samuti pooldavad naised enam võrdõiguslikkust.
Hoiakutes ilmnevad märkimisväärsed erinevused eesti ja mitte-eesti rahvusest inimeste vahel, kusjuures mitte-eestlased on pigem traditsioonilisemate hoiakutega ning neil on naiste ja meeste rollidele stereotüüpsemad vaated. Kõige enam toetavad võrdõiguslikkust eesti rahvusest naised.
“Olukord, kus ebavõrdsust ei tajuta ühiskonnas olulise murena, ei tähenda kindlasti seda, et naiste ja meeste ebavõrdsus ei oleks meie ühiskonnas reaalne probleem. Vastupidi, see on seotud mitmete valusate sotsiaalsete probleemidega, millel on omakorda tõsised ja kallid tagajärjed kogu ühiskonnale,” rõhutas sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna analüütik Liina Järviste.
Soolisest ebavõrdsusest annavad tunnistust nii sooline palgalõhe, naiste ja laste vaesus kui ka meeste lühem eluiga. Kujunenud ebavõrdsuse taga on paljuski ühiskondlikud hoiakud, mida soovitakse mõjutada poliitikatega. Seega on Järviste sõnul oluline väljakutse tõsta Eesti inimeste teadlikkust selle kohta, kuidas naiste ja meeste võrdõiguslikkuse puudumine ning ebavõrdsuse tagajärjed ühiskonda mõjutavad.
Suur osa monitooringust on pühendatud töötamise ning töö- ja pereelu ühendamise teemadele. Näiteks käsitletakse hoiakuid ja kogemusi seoses soolise palgalõhe, tööturu segregatsiooni ja kodutööde jaotusega ning perekondlike kohustuste ja karjääri seoseid. Küsitluses uuriti ka inimeste arvamusi hariduse, laste sotsialiseerimise, majandusliku toimetuleku ning vägivalla ja prostitutsiooni teemadel.
“Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2009” on küsitlusuuring, mille eesmärk on jälgida Eesti inimeste hoiakute, arvamuste ning kogemuste muutusi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning ebavõrdsuse teemadel. Sarnased monitooringud on tehtud ka 2003. ja 2005. aastal.
“Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2009” korraldati Euroopa Sotsiaalfondi programmi “Soolise võrdõiguslikkuse edendamine 2008-2010” toel.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
