Jõustuvate õigusmuudatuste järgi hakkavad koolitervishoiuteenust osutama õed, kuna teenuse ülesanded kuuluvad nende pädevusse.

Oluline koolitervise süsteemis on meeskonnatöö teiste osapooltega – kooli personali ja juhtkonnnaga, lapsevanemate ja perearstidega. Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul muutub koolitervishoid tänu sellele lapsekesksemaks. „Perearstid ja kooliõed jälgivad tihedas koostöös laste tervist kõige paremini ning tekkinud mured saavad kiirelt lahenduse,“ ütles ta. „Õdede koolitus on Eestis väga kõrgel tasemel ning kooliõdede hoole all on meie laste ja noorte tervis heades kätes.“

Ka Eesti Õdede Liidu esindaja koolitervishoiu arendamise projektis Tatjana Oolo sõnul saab uue määruse jõustudes oluliseks koostöö. „Uus määrus näeb ette tihedat koostööd erinevate spetsialistide vahel ning laps ei tohiks nende vahele ära kaduda. Koolitervishoiuteenus peaks olema orienteeritud tulemile, kelleks on võimalikult terve laps. Uuendustest võidavad eelkõige laps ja lapsevanem, kes muutuvad lapse tervist puudutavates küsimustes tervishoiutöötajale võrdväärseks partneriks,“ ütles ta.

Lähtudes sellest, et koolitervishoiuteenus ei sisalda ravi, pole tema sõnul põhjendatud ka 11 aastat õppinud arstide kasutamine teenuse osutamisel. „Koolitervishoiuteenuse osutamisega saavad suurepäraselt hakkama õed. Selleks muudatuseks on ettevalmistusi tehtud juba 2004. aastast,“ kinnitas ta.

Koolitervishoiuteenuse osutamise kohta hakatakse alates 1. septembrist edastama andmeid tervise infosüsteemi, kust neid on võimalik vaadata nii õpilasel endal, alaealise õpilase vanemal või seaduslikul esindajal kui ka õpilase perearstil. Kohustuslikuks muutub see kooliõdedele 2012. aasta 1. jaanuaris.

Kui õel ei ole võimalik andmeid edastada, kannab ta need õpilase tervisekaarti. Kui õpilane lõpetab kooli, asub õppima teise kooli või lahkub koolist, edastatakse täpsustatud andmetega väljavõte tema tervisekaardist talle endale, alaealise õpilase vanemale või seaduslikule esindajale ning nende nõusolekul ka õpilase perearstile.

Koolitervishoiuteenust peab osutama kooli ruumides, kui seal õpib üle 200 õpilase või riigi asutatud tervisest tulenevate erivajadustega õpilaste koolis. Alla 200 õpilasega koolis või kui koolitervishoiuteenuse osutamise koht asub õpilastele jalgsi läbitava mõistliku teepikkuse kaugusel, ei pea eraldi ruumi olema.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta