Jaapani tööstushiid Mitsubishi Corporation`iga sõlmitud kolmeosaline tehing näeb esmalt ette kogu Eestit katva elektriautode laadimisvõrgustiku rajamise hiljemalt järgmise aasta lõpuks. Teiseks võetakse kasutusele toetusskeem, mis muudab elektriautod tavainimestele soodsamaks ja motiveerib neid aastail 2011–2012 elektrisõidukit soetama. Kolmas tehingu osa puudutab 507 elektriauto kasutuselevõttu sotsiaaltöötajate poolt.

Otsuse vastuvõtmisele järgnenud valitsuse pressikonverentsil ütles peaminister Andrus Ansip, et saastekvootide müügist soetatavate elektriautode ja akulaadimispunktidega saab Eestist uute tehnoloogiate proovimisel eeskuju teistele riikidele.

"Eestist saab tõeline demoriik," ütles Ansip. "Oleme pidevalt rääkinud soovist olla väike riik, kus saaks hästi rakendada uusi tehnoloogilisi lahendusi. 250 loodava akulaadimispunktiga saab Eestist selles vallas eeskujuliku taristuga riik. See on väga innovaatiline lahendus ja usun, et Eesti inimeste jaoks muutuvad elektriautod üksjagu populaarsemaks."

Taristu transformeerib transporti?

Elektriautode mugavaks laadimiseks paigaldatakse üle Eesti kuni 280 kiirlaadijat, mis võimaldavad 30 minutiga täita tühja aku kuni 80 protsendi ulatuses. Kiirlaadijate võrk hakkab katma nii suuremad asulaid, peamisi maanteid kui ka olulisemaid transpordisõlmesid. Taristu arendamisega alustatakse käesoleval aastal ning valmis plaanitakse jõuda 2012. aasta lõpuks.

Rajatava laadijate taristu omanikuks saab Kredex ASi kaudu riik. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tehnoloogia- ja innovatsioonitalituse juhataja Jarmo Tuisk ütles, et sel kevadel töötatakse koos Kredexiga välja täpsem plaan, kuidas laadijaid haldama hakatakse. „Taotleme seda, et teenuse kvaliteet ja hind oleks ühtlane kogu laadimisvõrgu ulatuses,“ ütles Tuisk.

Tuisu sõnul on riigi rajatavas võrgustikus olemas nii kiir- kui tavalaadijaid. „Aeglasemad laadijad peaks sobima enamusele elektriautodest, kuna tegu on 220V pingega töötavate laadijatega. Kiirlaadijate osas täna EU-s valitsevat standardit ei ole, seega peame lähtuma prognoosidest, et milliseid sõidukeid meil siin enim saab olema ja milline saab prognoositavalt olema levinuim kiirlaadimisstandard,“ leidis Tuisk.

Tuisk lubab, et laadimispunktis saab elektri eest tasuda deebet-kreeditkaardiga, kuid muud võimalused on täna veel lahtised.

Toetust saavad vaid "rohelised" kulgurid

Kuna valik on väike ja elektriautod on oma naftasaadusi neelavatest suguvendadest hetkel veel oluliselt kallimad, loob riik nende kasutuselevõtu soodustamiseks eraisikutest ostjatele mõeldud toetusskeemi. Saastekvootide müügist rahastatav toetus tagab 500-le kiirematele elektriauto ostjale tavapärasest oluliselt soodsama hinna.

Üks olulisemaid tingimusi on see, et ostetud masin peab kasutama akude laadimiseks vaid taastuvenergiat. Tuisu sõnul ei tähenda see siiski, et tekib kohustus kodus liituda mõne „rohelise“ energia paketiga. „Võib ikkagi valida enda jaoks soodsaima paketi, kuid aasta lõpus tuleb raporteerida sõidetud kilomeetrid ja autos kasutatud kilovatt-tunnid ning osta selles ulatuses „rohesertifikaate“,“ rääkis Tuisk. Tema sõnul võib riik toetuse tagasi nõuda, kui taotleja ei täida selle andmise tingimusi.

Praegu pole veel päris selge, kui suure summa ulatuses esimesi elektriautode soetajaid toetatakse, kuid kindel on see, et toetus ei ole lihtsalt mingi protsent suvalisest autohinnast, vaid sellel on ka ülempiir. Tuisu sõnul proovitakse hinnata tarbijate valmisolekut osta elektriauto erinevate hinnatasemete juures ning selle järgi määratakse ka toetuse suurus. „See maksimumlagi jääb 10 000 ja 18 000 euro vahele,“ nentis Tuisk.

Valik on praegu veel kesine

Toetust saab taodelda kõigi Euroopa Liidu tüübikinnitust omavate uute täiselektriliste autode puhul, mida Eesti turul müüakse ning toetust antakse eraisikutele taotluste saabumise järjekorras kuni vahendite lõppemiseni. Sarnaseid skeeme keskkonnasõbraliku autotranspordi soodustamiseks rakendatakse ka näiteks Suurbritannias, Saksamaal ja USA-s.

Väike konks on asja juures see, et Mitsubishiga sõlmitud leppest saadav raha tuleb riigil toetusteks ära kulutada 2012. aasta lõpuks, kuid Euroopa nõuetele vastavate autode valik selle aasta lõpus või tuleva aasta alguses on Eestis suhteliselt väike.

Tuisk pidas tõenäoliseks, et e-autosid hakkavad pakkuma Mitsubishi (i-Miev), Peugeot (iOn) ja loodetavasti ka Nissan (Leaf). „Siiski Nissani osas on täna avalikult teada ka see, et globaalselt on nõudlus nende Leafide järele väga suur ja tehasel võivad esineda tarneprobleemid juba avatud turgudel. Seega Nissani osas on veidi suurem küsimärk,“ rääkis Tuisk BNS-ile.

"Mustad hobused on väiketootjad nagu Think Norrast või Reva ja samuti Hiina tootja BYD. Võimalik, et nad tulevad turule, kuid tõenäosus on ettearvamatu," selgitas Tuisk.

Elektriautod sotsiaaltöötajatele

Vabariigi Valituse ning Mitsubishi vahel sõlmitud lepingu kolmanda tingimusena saavad juba käesoleva aasta detsembrist alates linnade ja valdade ning riigile kuuluva AS-i Hoolekandeteenused sotsiaaltöötajad oma käsutusse kokku 507 elektriautot Mitsubishi i-MiEV.

Sotsisaaltöötajate kasutusse antavad elektriautod on neljakohalised ning läbivad ühe laadimisega kuni 160 kilomeetrit. Akude tavalaadimine võtab aega kuus kuni kaheksa tundi, kiirlaadimine umbes 30 minutit. Jaapanis toodetud masinate tippkiirus on 130 km/h ning 100 kilomeetri läbimiseks kulub neil umbes sama palju elektrit, kui 20 masinatäie pesu pesemiseks A-klassi pesumasinaga.

Eestis Mitsubishisid müüva AS Silberauto Turundus- ja klienditeenindusosakonna juhataja Helena Hyldahli sõnul maksab i-MiEV’i akude täislaadimine Eesti Energia „Kodu 2“ paketti kasutades päevasel ajal umbes 2,4 eurot, öösel aga veelgi vähem.

Toetuse saamise tingimuseks oleva taastuvenergiaga „tankimine“ on küll mõnevõrra kallim, kuid praeguseid vedelkütuste hindu arvestades ikkagi väga odav – hetkel soodsaima taastuvenergia paketi puhul tuleks öist laadimisaega kasutades maksta i-MiEV’iga 100 kilomeetrise teekonna läbimise eest umbes 1,3 eurot (ca 20 krooni). Lisaks on elektriauto hoolduskulud tava-autost umbes neljandiku võrra madalamad.

Kui sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on riigi poolt soetatavate i-MiEV’ide näol tegu külmakindlate autodega, siis Hyldahl ei osanud veel kommenteerida, kuidas käituvad sõiduki akud näiteks 20-kraadises pakases. Samuti puudub Silberautol kogemus, milliseks kujuneb auto läbisõit siis, kui talvel tuleb ka salongi soojas hoida.

Hyldahli sõnul ei ole i-MiEV’i müügihind veel kinnitatud, kuid see loodetakse märtsis paika saada. Mingi aimduse sõiduki hinna kohta annab i-MiEV’i sõsarmudeli Peugeot iOn hinnakalkulatsioon. „Meie esialgsed arvutused, mis baseeruvad oletataval riigipoolsel toetusel, näitavad neljaaastase kasutusperioodi kuumakseks ligikaudu 360 eurot koos käibemaksuga,“ ütles Peugeot’d esindava KW Bruun Balticu müügi- ja turundusjuht Rasmus Tali. iOn tuleb Eestis müügile tänavu maikuus.

Riigipoolse hinnasoodustuse suurus peaks sõltuma võrreldava gaasi- või diiselmootoriga auto ja konkreetse elektriauto hinna erinevusest. Täpse määra kehtestab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium lähtuvalt tarbijakäitumise ja kohaliku autoturu suundumuste analüüsist.

2010. aastal Euroopa Liidus vastu võetud energiasäästliku transpordi arendamise kavaga võeti selge suund elektri- ja elektri-hübriidajamite propageerimisele. Eesti on võtnud kohustuse saavutada 10% taastuvenergia osakaal transpordisektoris aastaks 2020. Ettevalmistused elektriautode kasutusele võtmist soodustava poliitika väljatöötamiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis käinud juba 2009. aasta teisest poolest.