Eesti elektroenergeetika valdkond seisab silmitsi tõsiste väljakutsetega tööjõu vajaduse osas. OSKA prognoosi* järgi on peamisteks murekohtadeks töötajate kõrge keskmine vanus ja noorte spetsialistide puudus.

OSKA tööjõuvajaduse prognoos aastateks 2022-2031: “Ülevaade Eesti tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest”, viitab, et paljud energeetikavaldkonna spetsialistid lähenevad pensionieale, jättes tühimiku tööturule. Juba täna on märgata töötajate puudust, mis võib tulevikus veelgi süveneda. Kuigi noored kogu tuleviku personalivajadust energeetikavaldkonnas ära ei kata, tuleb noorte ja ümberõppijate sisenemist sektorisse igal võimalikul moel soodustada.

Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu (EETEL) tegevjuhi Kaarel Jänese sõnul on elektrialal tulevikku vaatavate lahenduste väljatöötamine ja rakendamine kriitilise tähtsusega.

“Nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järele on väga kõrge. Tuleb toetada riigi üleminekut taastuvenergiale ja tagada energiajulgeolek, seda olukorras, kus elektrifitseerimine jätkub tormijooksul. Prognooside kohaselt on valdkonnas järgmise kümne aasta jooksul vaja kaks korda rohkem tehnilise haridusega oskustöölisi, insenere ja tehnolooge, kui meil täna tööturule sisenejaid on,” märkis Jänes. 

EETELi tegevjuht lisas, et selline nõudlus peaks olema kõnekas noortele, kes alles valivad eriala või neile, kes kaaluvad ümberõppimist. “Elektroenergeetikas leib laualt ei lõppe, seda võib küll täie veendumusega tõdeda,” lisas ta.

“Valdkond vajab mitmesuguseid spetsialiste, alates elektrikutest kuni insenerideni välja. Näiteks võivad tulevased elektriinsenerid ja projektijuhid mängida võtmerolli taastuvenergia lahenduste väljatöötamisel ja rakendamisel. Samuti on vaja elektrisüsteemide hooldustehnikuid, kes tagavad, et meie energiasüsteemid töötaksid tõrgeteta,” tõi ta esile.

Kui piisavalt uut pealekasvu elektrialadele ei tule, võivad ees oodata tõsised probleemid:

• Elektrisüsteemide töökindluse vähenemine: Puudus kvalifitseeritud töötajatest võib viia sagedasemate ja pikemate elektrikatkestusteni, kuna ei ole piisavalt personali, et süsteeme hooldada ja rikete korral kiiresti reageerida.
• Innovatsiooni stagneerumine: Ilma piisava pealekasvuta võivad elektrivaldkonna arenguprojektid aeglustuda, mis mõjutab ka meie riigi võimet täita kliimaeesmärke. 
• Majanduslikud tagasilöögid: Piisava elektrienergiata võib hakata vähenema majanduskasv, sest ettevõtted võivad oma tootmisvõimsuste arendamist piirata.

EETELi tegevjuhi sõnul on noorte huvi suurendamine elektriala vastu ja nende suunamine vastavatele erialadele kriitilise tähtsusega tagamaks energeetikasektori jätkusuutlikkus ja areng. “Siinkohal kindlasti oluline mõtlemiskoht haridusreformi eestvedajatele,” ütles ta.

“On hädavajalik, et haridussüsteem kohanduks ja vastaks tööturu vajadustele. Ilma selleta ei suuda me tagada elektrienergias ja üldisemalt energeetikas jätkusuutlikkust ega riigi energiajulgeolekut. Haridusreform peab arvestama tulevikutööjõu nõudmistega ja pakkuma noortele atraktiivseid ning perspektiivikaid erialavalikuid nii kutse- kui kõrghariduses,” rõhutas Kaarel Jänes.

Ta tõi välja, et Elektritööde Ettevõtjate Liidu initsiatiivil on ellu kutsutud 14-24 aastastele noortele suunatud elektri- ja energeetikavaldkonna noortefestival Positron.

“Meie hinnangul on see sündmus väga oluline samm noorte seas huvi tekitamiseks, et meie valdkonnas tuli päris kustu ei läheks. Kui Haridus- ja Teadusministeerium ning haridusreformi eestvedajad tahaksid meiega ühes vooluringis olla, et vajalikes tegevustes veenduda ja koostööd teha, siis meie oleme selleks ühenduseks valmis. Oleme veendunud, et see haridusfestival kõnetab noori, sest eelmisel aastal, selle esmatoimumisel, külastas Positroni üle 5200 huvilise,” sõnas Jänes. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta