„Iru jäätmeploki käivitamine sujub plaanipäraselt ning kui katsepõletused mööduvad edukalt, alustab jäätmeplokk elektri tootmisega aprillis ning täisvõimsusel tööd umbes jaanipäevast,“ sõnas Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo.

Elektriks ja soojuseks muundutakse Irus ca 85% jäätmetes sisalduvast energiast. Jäätmeplokis kasutuses olev tehniline lahendus sobib mitmesugust liiki jäätmete põletamiseks ning ei vaja segaolmejäätmete põletamiseelset sorteerimist, purustamist ega sõelumist. „Irus kasutuses olev tehnoloogia on kaasaegne, turvaline ning tagab tõhusa ja keskkonnasõbraliku jäätmepõletuse,“ kinnitas Pajo.

Prügi põletamine energia tootmiseks on eelkõige prügilatesse ladestamise alternatiiv ning jäätmeploki täisvõimsusel käivitamisel lõpeb Eestis suuremahuline segaolmeprügi ladestamine prügilates. Eraldi kogutud pakendid, plast, klaas, paber ning biolagunevad jäätmed tuleb ka edaspidi eraldi sorteerida ja suunata taas- ning korduskasutusse. Jäätmeplokk ei konkureeri jäätmete koduse sorteerimise ja liigiti kogumisega, sest Eestis jääb aastas sorteerimisest üle ligi 300 000 tonni segaolmejäätmeid, millest jäätmeplokk suudab taaskasutada 220 000 tonni.

Täisvõimsusel töötades hakkab Iru jäätmeplokk tunnis põletama kuni 27,5 tonni segaolmejäätmeid. Selline kogus jäätmeid tekib aastaga umbes 70 keskmises Eesti kodus. Keskmiselt hakkab jäätmeplokki külastama ligi 80 prügiautot päevas ehk keskmiselt üks auto iga 10 minuti tagant.

Iru jäätmeploki elektritoodang vastab umbes Paide linna ja selle lähiümbruse elektritarbimisele. Soojusenergiat hakkab Eesti Energia edastama Tallinna ja Maardu elanikele kaugküttevõrgu kaudu ning senisest umbes neljandiku võrra soodsamalt. Iru jäätmeploki osakaal piirkonna soojusturul saab olema ca 20%.