Eesti Energia nõukogu kiitis täna heaks jäätmetel töötava koostootmisjaama ehituslepingu ning andis sellega kinnituse jaama rajamiseks vajalike investeeringute tegemiseks. Iru elektrijaama kõrvale rajatava uue elektri-ja soojusjaama maksumus on ca 1,5 miljardit krooni ning seal on plaanis aastas ära põletada kuni 220 000 tonni Eestis tekkivaid jäätmeid.
- Jäätmed
- Eesti Energia
- 27. jaanuar 2010
Jäätmepõletusjaama ehitustööd algavad Tallinna piiril Irus 2010. aasta suvel ning elektrit ja soojust hakkab uus jaam tootma 2012. aasta alguses. 2009. aasta suvel läbiviidud hanke tulemusena on jäätmepõletusjaama rajajaks Prantsuse ettevõtte Constructions Industrialles De La Mediterranee (CNIM).
„Kuigi tavaliste olmejäätmete kütteväärtus on võrreldav põlevkivi omaga, tambitakse Eestis prügimägedele üle 300 000 tonni energiakasutuseks sobilikke jäätmeid aastas. Selle eestimaise ressursi kasutuselevõtmiseks ongi Eesti Energia rajamas oma jäätmete masspõletusjaama,“ selgitas Eesti Energia Taastuvenergia juht Ando Leppiman. „Ka meie põletusjaama rajamise järel ladestatakse Eestis jätkuvalt ligi 100 000 tonni jäätmeid prügilatesse ning sellelegi peaks tulevikus leidma keskkonnasõbraliku taaskasutuse. Näiteks võiks need jäätmed suunata üle Eesti asuvatesse paari mehaanilis-bioloogilise töötluse (MBT) tehasesse. Nii oleks meil ehk kunagi võimalus järele jõuda näiteks Saksamaale, kus täna ladestatakse olmejäätmetest vaid 1%.“
Uue koostootmisjaama soojuse tootmise võimsus saab olema 50 MW ja elektri tootmise võimsus 17 MW ning see hakkab täiendama olemasoleva Iru elektrijaama tootmisvõimsusi (648 MW soojust ja 190 MW elektrit).
„Kuna jäätmete puhul on tegemist kodumaist päritolu kütusega, siis saab ka tulevane soojuse hind olema kindlasti stabiilsem ja soodsam kui on tänane Tallinna ja Maardu soojusetarbijatele pakutav soojuse hind,“ lisas Ando Leppiman.
Tänapäevaste enim kommertskasutuses olevate jäätmete masspõletusseadmete näol on tegemist keskkonnasõbraliku tehnoloogiaga, mille abil muundatakse ca 85% jäätmetes sisalduvast energiast elektriks ja soojuseks. Euroopas on sellise tehnoloogiaga jaamu üle 400 ning meie lähiriikidest on see enimkasutatud nii Soomes, Rootsis kui Taanis.
„Kuigi tavaliste olmejäätmete kütteväärtus on võrreldav põlevkivi omaga, tambitakse Eestis prügimägedele üle 300 000 tonni energiakasutuseks sobilikke jäätmeid aastas. Selle eestimaise ressursi kasutuselevõtmiseks ongi Eesti Energia rajamas oma jäätmete masspõletusjaama,“ selgitas Eesti Energia Taastuvenergia juht Ando Leppiman. „Ka meie põletusjaama rajamise järel ladestatakse Eestis jätkuvalt ligi 100 000 tonni jäätmeid prügilatesse ning sellelegi peaks tulevikus leidma keskkonnasõbraliku taaskasutuse. Näiteks võiks need jäätmed suunata üle Eesti asuvatesse paari mehaanilis-bioloogilise töötluse (MBT) tehasesse. Nii oleks meil ehk kunagi võimalus järele jõuda näiteks Saksamaale, kus täna ladestatakse olmejäätmetest vaid 1%.“
Uue koostootmisjaama soojuse tootmise võimsus saab olema 50 MW ja elektri tootmise võimsus 17 MW ning see hakkab täiendama olemasoleva Iru elektrijaama tootmisvõimsusi (648 MW soojust ja 190 MW elektrit).
„Kuna jäätmete puhul on tegemist kodumaist päritolu kütusega, siis saab ka tulevane soojuse hind olema kindlasti stabiilsem ja soodsam kui on tänane Tallinna ja Maardu soojusetarbijatele pakutav soojuse hind,“ lisas Ando Leppiman.
Tänapäevaste enim kommertskasutuses olevate jäätmete masspõletusseadmete näol on tegemist keskkonnasõbraliku tehnoloogiaga, mille abil muundatakse ca 85% jäätmetes sisalduvast energiast elektriks ja soojuseks. Euroopas on sellise tehnoloogiaga jaamu üle 400 ning meie lähiriikidest on see enimkasutatud nii Soomes, Rootsis kui Taanis.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
