Olemasoleva Iru elektrijaama kõrvale rajatav masspõletustehnoloogiaga jäätmepõletusjaam hakkab lisaks olmeprügile vastu võtma ka kergeid tööstusjäätmeid ja seni Põhja-Eestis probleeme tekitanud kliinilisi jäätmeid.

„Kuna jäätmete puhul on tegemist kodumaist päritolu kütusega, siis eeldatavalt saab toodetu hind olema soodsam ja stabiilsem kui näiteks praeguse maagaasil põhineva soojuse tootmise puhul,“ selgitas Eesti Energia Taastuvenergia ettevõtte direktor Ando Leppiman.

„Keskkonna seisukohast on jäätmete põletamine elektri ja soojuse tootmiseks taaskasutamine ning seetõttu eelistatum variant kui nende prügimäele matmine,“ lisas Leppiman. „Masspõletusjaamades lähevad katlasse segajäätmed. Kuna kohapealne sorteerimine või muu töötlemine ei ole vajalik, tagab see tehnoloogia kokkuvõttes soodsaima taaskasutamise.“

Tänapäevastes enim kommertskasutuses olevates jäätmete masspõletusseadmetes muundatakse ca 85% jäätmetes sisalduvast energiast elektriks ja soojuseks. Euroopas on sellise tehnoloogiaga jaamu üle 400 ning meie lähiriikidest on see enimkasutatud nii Soomes, Rootsis kui Taanis.

Edukaks osutunud pakkujaga sõlmitakse leping augustikuus. Projekti maksumus jääb riigihankes nimetatud eeldatava ehitusmaksumuse suurusjärku, milleks oli 1,5 miljardit krooni.

Jäätmepõletusjaama ehitustööd algavad 2009. aasta lõpus ning elektrit ja soojust hakkab uus jaam tootma 2012 aasta alguses. Uue jaama soojuse tootmise võimsus saab olema 50 MW ja elektri tootmise võimsus 17 MW ning hakkab täiendama olemasoleva Iru elektrijaama tootmisvõimsusi (648 MW soojust ja 190 MW elektrit).  

Jäätmepõletusjaama rajamise hankel osales teise pakkujana Saksa päritolu Fisia Babcock Environment GmbH (FBE), kes tegi ühispakkumise koos Skanska EMV AS-iga.