Eesti Geoloogiateenistuses on valminud uurimistööd „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Rapla maakonnas“ ja „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Pärnu maakonnas“. Märtsi lõppu olid planeeritud töid tutvustavad üritused nii Tallinnas, Raplas kui Pärnus, kuid seoses eriolukorraga tuli need edasi lükata.

Kuna huvi uurimistööde valmimise vastu oli suur, on Eesti Geoloogiateenistus kokku pannud lühikese töid tutvustava video, mille link on kirjale lisatud. Lisaks on kodulehele loodud spetsiaalne küsimuste esitamise keskkond, kuhu jäävad ülesse kõik saadetud töid puudutavad küsimused ja vastused.

TAUST

Uurimistööd Raplamaa ja Pärnumaa ehitusmaavarade levikust, kaevandamisest ja kasutamisest on valminud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel. Valminud uurimistööde eesmärk oli koondada informatsioon Rapla ja Pärnumaa ehitusmaavarade ressurssidest ning nende kasutamisest, hinnates praegust olukorda varustuskindlusest lähtudes ja kirjeldades ehitusmaavaradega varustatuse võimalusi detailsemalt kuni aastani 2030 ning perspektiiviga kuni 2050. Ülevaade keskkonnanõuetest ja alternatiivsetest ehitusmaterjalidest tehti koostöös Keskkonnaministeeriumiga.

Raplamaal leiduvatest ehitusmaavaradest kaevandatakse peamiselt ehituskruusa ja -lubjakivi ning Pärnumaal ehitusdolokivi ja -liiva. Eestis hoogustunud ehitustegevusega on kaasnenud nõudlus ehitusmaterjalide, eelkõige kvaliteetse ehituskillustiku järele ning lisaks suurendab ehitusmaavarade vajadust planeeritavate suurte taristuobjektide rajamine.

Tööde koostamise algmaterjalidena kasutati Eesti geoloogiateenistuses ja Eesti Geoloogiakeskuses läbi viidud geoloogilise kaardistamise andmeid ning Geoloogiafondis olevaid geoloogiliste uuringute ja uurimistööde aruandeid, samuti Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmeid koos maavaravarude koondbilansiga. Kokkuvõtlik info ehitusmaavarade geoloogilise uurituse kohta on esitatud maardlate kirjeldustes.

Ehitusmaavaradega varustuskindluse tagamiseks Rapla ja Pärnu maakonnas on EGT esitanud mitmeid seisukohti, millest olulisemad on järgmised ettepanekud:

• Rapla maakonnas teha täiendavaid geoloogilisi uuringuid nii lubjakivimaardlates (Lubja, Sutlema, Reinu, Härgla) kui ka liiva- ja kruusamaardlates (Raja, Sillaotsa, Mustu, Nurme, Ahekõnnu jt); samuti teha täiendavaid geoloogilisi uuringuid paekivimaardlate ja  kõvikute lähedal paiknevates kruusamaardlates, eelkõige sügavuse suunas eesmärgiga võtta võimaluse korral kruusamaardlates arvele paekivi kui kaasnev maavara;
•  Pärnu maakonnas laiendada ehituspaekivi kaevandamise võimalusi Anelema, Koonga ja Kurevere maardlas ning teha täiendavaid geoloogilisi uuringuid mitmetes liiva- ja kruusamaardlates (Taganõmme, Kamali, Potsepa, Nepste, Vangu jt).

Lisaks ehitusmaavaradele on uurimistöödes käsitletud ka põlevkivi aheraine ja põlevkivituha, paesõelmete ning ehitus- ja lammutusprahi taaskasutamise võimalusi alternatiivsete ehitusmaterjalidena.

Täpsem info: Tiit Kaasik (maapõueressursside osakonna juhataja) 51908839 ; Janne Tamm (vanemgeoloog) 5103374.

Uurimistöödega saab lähemalt tutvuda ja küsimusi esitada Eesti Geoloogiateenistuse kodulehel.

Vaata ka Raplamaa ja Pärnumaa ehitusmaavarade uurimistöid tutvustavat videot.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta