Eesti Jäätmekäitlejate Liidu projekti „Jäätmete Taaskasutusklastri“ partnerid  tutvustasid Brasiilias oma kogemusi taaskasutamisel ja taaskasutatud materjalidest toodete valmistamisel. Brasiillaste huvi Eesti arengute kohta selles vallas oli suur.  Samuti ollakse huvitatud koostööst erinevate pilootprojektide läbiviimisel.

„2014.aastal toimub Brasiilias FIFA World Cup ja 2016.aastal Rio de Janeiros suveolümpiamängud. Seoses nende suurüritustega on nii Brasiilia riik kui ka kohalikud omavalitsused väga huvitatud jäätmekäitluse viimisest uuele tasemele ja jäätmete taaskasutamise suurendamisest,“ rääkis Eesti Jäätmete Taaskasutusklastri tegev- ja arendusjuht Margit Rüütelmann.

„Hetkel on Brasiilias Sao Paolo osariigis jäätmete lõppkäitluses valdav ladestamine ja suuremates linnades ka masspõletus. Jäätmeid taaskasutatakse suhteliselt vähesel määral. Brasiilia jäätmekäitlust võib võrrelda aastatetaguse olukorraga Eestis.“

Eesti Jäätmekäitlejate Liidu juhatuse liikme Aivar Lõhmuse sõnul naasti Brasiiliast teadmisega, et Eestis on prügimajandus heas seisus. „Kutsusime brasiillasi külla, et tutvustada meie süsteemi nii prügi sorteerimisel kui ka jäätmete taaskasutamisel,“ ütles Lõhmus ja lisas, et seejärel on võimalik rääkida ka edasisest koostööst.

„Kohalikega suhtlemise põhjal tuleb tunnistada, et tahtmine valdkonnas midagi ära teha on neil suurem kui paljudel eestlastel. Vajaka jääb hetkel lihtsalt teadmistest ja kogemustest,“ ütles Allan Pohlak.

Visiidi jooksul külastati kolme linna, kus toimusid erinevad kohtumised: Ubatuba, Bauru ja Rio De Janeiro.  Ubatuba ja Bauru on oma suuruselt võrreldavad Tallinnaga – Ubatubas on tavapäraselt elanikke 80 000, kuid suveperioodil 400 000 ning Baurus on elanikke 350 000. Bauru Ülikoolis korraldatud konverentsil tutvustasid klastri partnerid oma tulemusi taaskasutuse arendamisel.

Lisaks andsid Ott Talvik Tallinna Tehnikaülikoolist ja Mait Kriipsalu Eesti Maaülikoolist 2-tunnise loengu Rio de Janeiro Ülikoolis, kus tudengeid õpib kokku ca 20 000. Mait Kriipsalu sõnul oli huvi teema vastu suur: „See, et prügilast midagi kasulikku võtta on, pakkus neile suurt huvi,“ rääkis Kriipsalu. „Brasiilias on kehtestatud seadused, millest tulenevalt tuleb kohalikel omavalitsustel korraldada jätmekäitlust uuel moel, kuid nad ei tea täpselt, kust pihta hakata. Saime rääkida, mida me Eestis oleme taaskasutuse osas kogenud ja teinud.“

Jäätmete Taaskasutusklastri esindajad andsid üle kutsed Bauru linnpeale hr Rodrigo Agostinhole ja EMDURB (Bauru Rural Development Center) esindajatele külastada edasise koostöö eesmärgil Eestit ja Eesti jäätmekäitlus- ning taaskasutusettevõtteid.

Jäätmete Taaskasutusklaster on koostööprojekt taaskasutamisega tegelevate ettevõtete ning teadus-ja haridusasutuste vahel. Projekti on kaasatud 18 ettevõtet, Tallinna Tehnikaülikooli teedeinstituut, Eesti Maaülikool ja Kesk-Eesti õppe- ja kompetentsuskeskus. Projekti eesmärk on suurendada jäätmete taaskasutust, valmistada jäätmetest kvaliteetseid tooteid ning seeläbi suurendada ettevõtete konkurentsivõimet ja käivet.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta