Täna toimub Eesti Jäätmekäitlejate Liidu korraldatav Jäätmepäev, millel arutatakse jäätmevaldkonna peamisi probleeme: jäätmeseaduse menetlemist ning jäätmete ringlussevõtu eesmärgi saavutamist. Jäätmekäitlejate Liidu juhatuse esimees sõnas oma ettekandes, et kõige olulisem jäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmisel on ühtsete reeglite järgmine liigiti kogumise korraldamisel ning vastutuse tunnetamine erinevate osapoolte poolt.

„Eestis kehtib ka sortimismäärus, aga seni lahendab iga omavalitsus jäätmete sortimist omamoodi. On omavalitsusi, kus kogutakse ainult segaolmejäätmeid, kuid samas on ka neid omavalitsusi, kus on korraldatud ka paberi, papi ja biolagunevate jäätmete kogumine. Jäätmekäitlejatena näeme, et nii väikses riigis nagu on Eesti, peaks olema probleem lahendatud ühtselt ning et probleem saaks sisuliselt lahendatud, peaks ka omavalitsus tundma, et ka temal on sihtarv täita, mitte ainult riigil. Samuti on oluline roll erasektoril,“ rääkis Eesti Jäätmekäitlejate Liidu juhatuse esimees Aivar Lõhmus.

 Jäätmekäitlejate Liidu ettepanekud, mis võiksid aidata Eesti materjalina ringlussevõtu tõusu poole, puudutaksid tööstus-, biolagunevaid ja pakendijäätmeid. „Meie meelest on oluline, et riik tagaks tööstusjäätmete eraldi kogumise olmejäätmetest, sest tööstusjäätmete viskamine korraldatud jäätmeveo raames olmejäätmete mahutites suurendab ja moonutab olmejäätmete kogust, mis omakorda mõjutab ringlussevõtu sihtarvu saavutamist,“ rääkis Aivar Lõhmus.

„Mis puudutab biojäätmeid, siis on Eestis biolagunevate jäätmete liigiti kogumine kohustuslik, kuid rakendamine on siiani olnud nõrk. Me arvame, et on oluline biolagunevate jäätmete kohustusliku liigiti kogumise rakendamine. Ning mis puudutab pakendeid, siis näeme lahendusena parema ja kliendisõbralikuma süsteemi kehtestamisel pakendite kohtkogumise juurutamist läbi tootjavastutussüsteemi,“ rääkis Aivar Lõhmus.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta