Kolmapäeval, 24. märtsil toimuval Jäätmepäeval annavad jäätmekäitlusettevõtete esindajad ülevaate jäätmete taaskasutusvõimaluste hetkeseisust Eestis ja lähema kolme aasta jooksul lisanduvatest uutest võimalustest. Jäätmepäeval arutletakse, kas jäätmeid jagub kõikidele käitluslahendustele ja kas prügidefitsiit on tõenäoline. Jäätmepäeva korraldab Eesti Jäätmekäitlejate Liit.
Kolmapäeval, 24. märtsil toimuval Jäätmepäeval annavad jäätmekäitlusettevõtete esindajad ülevaate jäätmete taaskasutusvõimaluste hetkeseisust Eestis ja lähema kolme aasta jooksul lisanduvatest uutest võimalustest. Jäätmepäeval arutletakse, kas jäätmeid jagub kõikidele käitluslahendustele ja kas prügidefitsiit on tõenäoline. Jäätmepäeva korraldab Eesti Jäätmekäitlejate Liit.
- Jäätmed
- 22. märts 2010
„Uuele ajastule Eesti jäätmekäitluses pandi alus, kui 2000.a. avati esimene nõuetele vastav prügila Väätsal,“ sõnas Eesti Jäätmekäitlejate Liidu juhatuse esimees Aivar Lõhmus. „Hetkel teenindab Eesti elanikkonda 5 nõuetele vastavat prügilat: Väätsal, Jõelähtmes, Uikalas, Tormas ja Paikusel. Nõuetele mittevastavad tugiprügilad lõpetasid jäätmete vastuvõtmise 2009. aasta 16. juulil. Jäätmete käitlemisel lähtutakse jäätmekäitlushierarhiast ja eelistada tuleb hierarhias kõrgemalolevaid käitluslahendusi: jäätmetekke vältimine, korduskasutamine, ringlussevõtt, muu taaskasutamine s.h näiteks põletamine ja kõrvaldamine.“
Aivar Lõhmuse sõnul on jäätmehierarhiast lähtuvalt jäätmete prügilasse ladestamine kõige viimane tegevus. „Kuigi ladestamine on kõige vähem soovitav käitlusviis, on prügilate võrgustik Eestis rajatud ja toimiv. See viib meid küsimuseni – milline on prügilate tulevik? Tänavusel Jäätmepäeval lahkame seda probleemi ning otsime võimalikke lahendusi,“ ütles Aivar Lõhmus.
„Jäätmekäitlus areneb kiiresti, arendatakse suuremahulisi projekte ja aina enam mõeldakse, kuidas jäätmevooge prügilatest kõrvale juhtida ja suunata taaskasutusse,“ rääkis Eesti Jäätmekäitlejate Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann. „Jäätmehierarhia mõistes on ühel tasandil nii jäätmete mehaanilis-bioloogiline töötlemine ja jäätmekütuse tootmine kui ka jäätmete põletus elektri ja soojuse koostootmise eesmärgil. Tänaseks on erinevate tehnikatega jäätmekütuse tootmise suuna võtnud mitmed ettevõtted, valikuvõimalusi jagub. Küsimus on aga: kas jagub ka jäätmeid?“
„EL jäätmete raamdirektiivi kohaselt tuleb 2020. aastaks 50% olmejäätmetes sisalduvast klaasist, paberist, metallist ja plastikust korduskasutada või võtta materjalina ringlusse. See on nõue, mida me unustada ei saa. Seega jäätmete liigiti kogumine on ja peab jääma, rääkis Margit Rüütelmann. „Jäätmekäitluses on oluline roll ka kohalikel omavalitsustel, kes jäätmeseadusest lähtuvalt peavad korraldama jäätmekäitlust oma haldusterritooriumil. Siin aga tekib järjekordne küsimus: kui kaugele ulatuvad kohalike omavalitsuste korralduslikud õigused ja kohustused ning kust algab vaba konkurents.“
Lisainfo:
16. veebruaril käivitas Veolia Keskkonnateenused AS koostöös Tallinna Prügila AS segaolmejäätmetest mehaanilis-bioloogilise töötlemise teel jäätmekütuse (RDF) tootmise.
Sama on plaanis ka Ragn-Sells AS-l.
Ida-Virumaal tegelevad segaolmejäätmete mehaanilis-bioloogilise töötlemise ja RDF tootmise arendamisega nii Uikala Prügila AS kui ka EcoCleaner OÜ.
2009. a aasta lõpus alustas Kunda Nordic Tsement AS jäätmekütuse põletamist.
Äsja kirjutas Eesti Energia alla ehituslepingu Baltimaade esimese jäätmepõletusploki rajamiseks, mis peaks valmima 2012. aastal.
Eesti Jäätmekäitlejate Liit (www.ejkl.ee) asutati 1996. aastal mittetulundusühinguna 26 jäätmekäitluse alal tegutseva ettevõtte poolt.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
