Eesti ja Soome säästva arengu komisjonid korraldasid ühise videokoosoleku, et jagada kogemusi ning anda ülevaade mõlema riigi ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmise tegevuskava peamistest tulemustest.

Eesti säästva arengu eesmärkide täitmise peamistest positiivsetest sõnumitest jäi kõlama, et Eesti on olnud edukas kvaliteetse ja kättesaadava hariduse poolest. Eestis on ka tõhus tervishoiukorraldus, kõrge tööhõive, minimaalne pikaajalise töötuse määr ning kasvanud taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises.

Peamised väljakutsed on saavutada sooline võrdsus, vähendada naiste ning puuetega inimeste, seal hulgas puudega lastega perede vaesusriski, tagada tõhus jäätmekäitlus ning jäätmete ringlus, vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning hoida looduse mitmekesisust.

„Võime olla rahul sellega, et mitme säästva arengu valdkonna edendamiseks oleme teinud tõhusat ning viljakat tööd, kuid paljud teemad vajavad endiselt meie pidevat tähelepanu,“ ütles säästva arengu komisjoni esimees Mihkel Annus.

„Tegevused praeguse nurjatu kriisi ületamiseks peavad olema kooskõlas just säästva arengu eesmärkidega, et justkui normaalsusse tagasimineku asemel suunduksime paremasse tulevikku,“ lisas Annus.

Soome on lähedal sotsiaalse ja majandusliku jätkusuutlikkusega seotud säästva arengu eesmärkide saavutamisele, kuid siiski on ka mitmeid väljakutseid. Näiteks on vaja parandada tarbimis- ja tootmisharjumusi, kliimameetmeid ja bioloogilise mitmekesisuse olukorda. Lisaks on probleemideks jätkuvalt ülekaalulisus ning sooline võrdõiguslikkus.

2019. aastal oli Eesti ülemaailmses säästva arengu indeksi tabelis 10. kohal, Soome 3. kohal.

Mõlema riigi esindajad leidsid, et koroonaviiruse leviku mõjud erinevatele säästva arengu näitajatele on kõikjal maailmas ilmselt suured ning neid saab analüüsida mõne aja pärast.

Soome tutvustas ka säästva arengu eesmärkide elluviimise näiteid Ahvenamaa regioonis ja Espoo linnas, Eesti tutvustas säästva arengu alast koostööd ettevõtjatega ning vastutustundliku ettevõtluse foorumi tegevusi.

2020. aasta suvel esitavad ÜRO säästva arengu kõrgetasemelisele poliitilisele foorumile ülevaated 50 riiki, kellest 22 riiki esitavad ülevaate teist korda, sealhulgas Eesti ja Soome.

Säästva arengu komisjon on 1996. aastal loodud 19 valitsusvälise organisatsiooni esindajatest koosnev asjatundjate komisjon, kelle ülesanne on analüüsida riigi pikaajalist säästva arengu poliitikat. Komisjoni teenindab riigikantselei.

Säästva arengu komisjonist lähemalt.