ÜRO-le esitatud ülevaatest selgub, et Eesti on ülemaailmses säästva arengu indeksi tabelis 10. kohal.

„Eesti olukorda säästva arengu eesmärkide elluviimisel võib üldjoontes hinnata heaks,“ ütles peaminister Jüri Ratas. „Järjekindel töö on toonud ka edu – võrreldes 2016. aastaga on Eesti positsioon märgatavalt paranenud ning oleme tõusnud säästva arengu indeksi tabelis 21. kohalt 10. kohale.“

„Meie analüüsid näitavad, et Eestis on mitu valdkonda, milles oleme riikide võrdluses heal positsioonil,“ selgitas riigikantselei strateegiadirektor Henry Kattago ning tõi tugevate külgedena välja kvaliteetse ja kättesaadava hariduse, tänu e-lahendustele kiired ja kättesaadavad teenused ning tõhusa tervishoiukorralduse. Samuti on kasvanud taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises.

„Muidugi tuleb arvestada, et koroonaviiruse levik 2020. aasta esimeses pooles on säästva arengu eesmärkide elluviimist mitmetes valdkondades mõjutanud, kuid selle täpsemaid mõjusid saame hinnata järgmistes ülevaadetes,“ täpsustas Kattago.

Kattago sõnul on Eestil ka mitu valdkonda, milles tuleb jõupingutusi jätkata. „Silma torkab sooline ebavõrdsus. Eestis on viimastel aastatel küll palgalõhe vähenenud, kuid see on sellegi poolest üks Euroopa suurimaid,“ rääkis ta. „Vähendada tuleks ka naiste ning puuetega inimeste, seal hulgas puudega lastega perede vaesusriski. Probleeme on ka jäätmekäitluse, jäätmete ringluse ja kasvuhoonegaaside heitkogustega, hoida tuleks looduse mitmekesisust.“

Aruandest selgub, et ka inimeste tervise, eelkõige vaimse tervise näitajad võiksid olla paremad ning ennetatavaid surmasid annaks vähendada.

Ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid ja tegevuskava aastani 2030 võeti vastu ÜRO tippkohtumisel 25. septembril 2015. Maailma riigipeade ja valitsusjuhtide deklaratsioon „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“ sisaldab 17 ülemaailmset säästva arengu eesmärki, 169 alaeesmärki, suunised nende elluviimiseks ning aruandlussüsteemi. Riikide ülevaateid ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide eluviimisest esitletakse juulis ÜRO kõrgetasemelisel poliitilisel foorumil.

Tegevuskava peamine eesmärk on kaotada kõikjal vaesus ning tagada väärikus ja hea elukvaliteet kõigile, arvestades samas looduskeskkonna võimekusega. Tegevuskava eesmärgid keskenduvad olukorra parandamisele nii majandus-, sotsiaal- kui ka keskkonnavaldkonnas, sealhulgas kliimamuutuse peatamisele.

Ülemaailmseid säästva arengu eesmärgid viiakse Eestis ellu valdkondlike arengukavade ning tegevusplaanide kaudu ning need on integreeritud valitsuse tasandi valdkondlikesse arengukavadesse. Säästva arengu eesmärkidest on lähtutud ka riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ koostamisel. Lisaks 17 ülemaailmsele säästva arengu eesmärgile jälgitakse Eestis ka kultuuriruumi elujõulisuse eesmärki, mis tuleneb Eesti säästva arengu riiklikust strateegiast „Säästev Eesti 21“.

Ülevaate ÜRO tegevuskava 2030 elluviimisest Eestis koostas riigikantselei strateegiabüroo ning selle koostamisel andsid oma sisendi lisaks ministeeriumitele ja säästva arengu komisjonile kokku 43 partnerit, nende hulgas vabaühendused, ettevõtted ja kohaliku omavalitsuse üksused. Aruanne esitati teist korda, esimene aruande koostas Eesti 2016. aastal.

Aruanne.

Sarnased artiklid