Täna, 17. juulil allkirjastas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kormorani kaitse ja ohjamise tegevuskava, mille eesmärk on vältida ja vähendada kormoranide poolt tekitatavat kahju kalandusele, seadmata samas ohtu kormorani asurkonna säilimist meie looduses.

Kormoran on kalatoiduline lind, kes seab ohtu kalaliikide populatsioonide säilimise ja võib tõsiselt mõjutada selle kaudu kalasaake. Lisaks hävib tihedates kormoranikolooniates taimestik ning seal pole asu teistel lindudel.

Kormoranid alustasid Eestis pesitsemist 1980. aastatel ning nende kolooniad on praeguseks muutunud väga arvukaks kõikjal meie rannikumeres. Sarnast nähtust võib täheldada ka ülejäänud Euroopa rannikuäärsetes piirkondades. 2004. aastal oli loenduse andmetel pesitsuspaaride koguarv Eestis 9417, 2005. aastal umbes 10 000 ja 2006. aastal juba 11 665. Viimase uuringu andmetel on Eestis kormorane 12 600 paari, seega võib tema arvukuseks koos poegadega lugeda ligikaudu 50 000 isendit.

Juhul, kui teadusinventuurid näitavad mõne looma- või linnuliigi arvukuse suurenemisest tingitud olulist negatiivset mõju keskkonnale või ohtu inimese tervisele või varale, tuleb looduskaitseseaduse kohaselt koostada vastava liigi ohjamiseks tegevuskava. Seetõttu valmis ka kõnealune tegevuskava.

„Paljudes Euroopa riikides on kalavarude kaitseks püütud kormorane seaduslikult tõrjuda,“ ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. „Sarnaselt teiste riikidega oleme välja töötanud tegevuskava ka Eestis, millega tahame eelkõige vähendada ja ennetada kormoranikahjustusi siinsetes kalakasvatustes ja kalapüünistes,“ märkis Tamkivi, lisades, et kava laiem eesmärk on loodusliku kalavaru ja kalasaakide parandamine aladel, kus kormoranid on kalavarusid kahjustanud või ei lase varudel taastuda. „Usun, et selle kava rakendamine aitab ka vähendada kormoranipesade ebaseaduslikku rüüstamist,“ selgitas keskkonnaminister tegevuskava tagamaid.

Kormoranide kaitse ja ohjamise tegevuskava annab ülevaate kormorani bioloogiast, asurkonna kujunemisest, toitumistavadest ning kormorani puudutavatest teadusuuringutest. Kava kirjeldab kormorani mõju keskkonnale, eelkõige kalapopulatsioonidele ja kalamajandusele. Lisaks on seal analüüsitud kormorani ja inimese vahelisi konflikte ja nende lahendusi. Kavas on toodud välja ka erinevad alternatiivsed lahendused kormoranide mõju vähendamiseks kalavarudele ning kirjeldatud lahendusi erinevates Euroopa riikides. Lahti on seletatud arvukuse üldise taseme alandamise, osalise tõrje, peletamise ja ka ohjamisest loobumise võimalused. Kava peakoostajaks on Redik Eschbaum Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudist.

Selleks, et tegevuskava rakenduks süsteemselt ja õiguspäraselt, luuakse töörühm, mille ülesandeks on välja töötada kavas toodud tegevuste raames piirkonna eripära arvestavad kormoranide ohjamisvõtted ja nende rakendamise tingimused juhul, kui teised alternatiivid puuduvad. Töörühma hakkab koordineerima Riiklik Looduskaitsekeskus ning sinna kaasatakse eksperte nii kala- kui linnuteadlaste hulgast. Kaitse ja ohjamise tegevuskava on koostatud nii, et oleks võimalik vähendada kormoranide ja kalurite vahelisi konflikte ja võtta kasutusele spetsialistide poolt väljatöötatud mõjusad ja seadustega kooskõlas olevad abinõud kormoranide mõju vähendamiseks Eesti kalandusele.

Tegevuskava kohaselt käivitab töörühm ka seireprogrammi, mille abil jälgitakse kormoranipopulatsiooni seisundit ja hinnatakse iga rakendatud tegevuse kohapealset mõju.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta