Brüsselis toimunud Euroopa Jäätmekäitlejate Liidu (FEAD) töörühma kohtumisel räägiti ühe väga olulise teemana munitsipaliseerimise mõjust olmejäätmete käitluse ja veo turule. Vana Euroopa jäätmemajandusse tehtud üle-investeeringud jäätmekäitlusrajatistesse ja valdkonna munitsipaliseerimine on tekitanud olukorra, mis ei võimalda täita uusi ringlusmajandusele seatud nõudmisi ning ringlussevõtu eesmärkide täitmine osutub liiga kalliks.

Ühe suurema teemana arutati kohtumisel vanades Euroopa riikides  tekkinud olukorda seoses jäätmekäitlusrajatiste ülevõimsuste rajamisega. Enamasti on rajajateks kohalikud omavalitsused (KOV), kes kehtestavad käitlusrajatiste varustamiseks ka kohaliku monopoli, nähes selles  head teenimisvõimalust väravatasudelt.

Näiteks Saksamaal ja Austrias on põletustehaseid rohkem kui reaalselt vaja ning see on toonud kaasa olukorra, et need jäätmed, mis peaksid minema ringlusse, lähevad tegelikult otse ahju. „Jäätmemajanduse hierarhia ütleb, et eelistatud peab olema jäätmete ringlusse võtmine. Sellisest olukorrast, et on loodud ülevõimsused, kannatab kogu keskkonnamajandus,“ rääkis kohtumisel osalenud Eesti Jäätmekäitlejate Liidu juhatuse liige Agu Remmelg.

„KOV-ide turule tulek on toimunud igal pool samade tunnustega: esiteks luuakse monopoolne positsioon ja seda ära kasutades laienetakse vabale turule. Praktikas tähendab see kodanikele hinnatõusu ja teiseks toob selline tegevus kaasa teenuse kvaliteedi languse. Kaob igasugune turu surve teenuste taseme tõusuks,“ ütles Remmelg.

Kohtumisel tõdeti, et Euroopa jäätmemajandus on tupikseisus ja et olemasolevad süsteemid ei võimalda ringmajandusele püstitatud eesmärke saavutada. „Kui konkurentsil ei võimaldata toimida ja ei lõpetata munitsipaalmonopolide loomist või elushoidmist, siis ollakse juba ette läbikukkunud,“ ütles Remmelg.

Probleemid on sarnased nii Saksamaal, Austrias, Suurbritannias kui Skandinaavia riikides. Remmelg lisas, et Eesti on seni mitmetes valdkondades olnud vanast Euroopast ees, kuid paraku jäätmemajanduses liigutakse kursil, millega mujal Euroopas on tupikusse jõutud. Näitena võib tuua Tallinna linna, Sõmeru ja Vinni valla Lääne-Virumaal jne. „Me ei peaks minema seda teed, mille puhul teistel on juba „vitsad“ käes. Pigem võiks Eestist saada Euroopa kompetentsikeskus uute ja tuleviku vajadusi rahuldavate mudelite rakendamisel,“ ütles Remmelg.

Kohtumisel otsustati probleemide kaardistus ja konkreetsed ettepanekud olukorra parandamiseks viia Euroopa Komisjoni otsustajateni. Näiteks mitmed riigid tõid kohtumisel välja vajaduse selgelt määratleda, milline tegelikult peaks KOV-ide roll olema. Eelkõige siis KOV kui korraldaja mitte teenuse osutaja. Kõne all oli ka see, et osa ebaefektiivseid rajatisi (käitluskohti) on rajatud euroliidu maksumaksjate rahaga ning selles Euroopa Komisjonile esitatavas raportis tuuakse kahjuks ka Eestit puudutavad eurorahade raiskamise näited välja.

FEAD töögrupi töös osalevad Soome, Rootsi, Norra, Prantsusmaa, Saksamaa, Austria, Suurbritannia, Poola ja Eesti esindajad.

Eesti Jäätmekäitlejate Liit asutati 1996.a. mittetulundusühinguna 26 jäätmekäitluse alal tegutseva ettevõtte poolt. Liidu eesmärk on üleriigiliselt korraldada jäätmekäitluse alal tegutsevate ettevõtete ühistegevust ja esindada oma liikmete ühishuve. Samuti on liidu ja tema liikmete ülesanne igati aidata kaasa jäätmekäitluse arengule Eesti Vabariigis. Täna kuulub Eesti Jäätmekäitlejate Liidu liikmeskonda 30 firmat üle Eesti ja liidu ettevõtete summaarne käive moodustab ca 70% jäätmekäitlusturu kogukäibest.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta