Eestil peab järgmise 1,5 aastaga suutma jäätmete taaskasutuse mahu kasvatama 28%-lt 50-le. Selle eesmärgi saavutamiseks oli oluliselt vaja reformida jäätmeseadust, kuid riigikokku taheti minna seaduseelnõuga, millest olid kõige olulisemad punktid ringlussevõtmise suurendamiseks sootuks välja jäetud.

Näiteks olid valitsuse koostatud seaduseelnõust välja jäetud nii mugavam pakenditekogumisüsteem kui ka saastetasud, sellest lähtuvalt käitus keskkonnakomisjon eelnõud tagasilükates õigesti võttes lisaaega osapooltega suhtlemiseks.

Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rain Vääna: „10 aastaga ei ole me suutnud suurendada jäätmete ringlussevõtu protsenti, see on hoopis kahanenud ja sellega oleme kahjuks Euroopa Liidu riikidest viimaste seas. Selge on see, et tänane süsteem vajab uuendamist. Selle uuendamise kaks olulist alustala on saastetasu kehtestamine kõige saastavamate jäätmekäitlusviisidele, nagu ladestamine ja põletamine. Teiseks tuleb sorteerimine muuta inimese jaoks mugavamaks. Tänase seisuga olid need mõlemad punktid jäätmeseadusest väljas. Aeg töötab praegu meie kahjuks, kuid selles valguses tegi keskkonnakomisjon õigesti, et sellisel kujul seaduseelnõu riigikokku ei jõudnud.

Nüüd on oluline, et dialoog ja töö jätkuks. Aastaks 2020 peame 50% jäätmetest suunama ringlusse ja veel jõuab olulisi muudatusi teha. Teema ümber on palju hirme, puudulikku ja kallutatud infot ning pooltõdesid, mis samuti tuleb erinevatel osapooltel omavahel uuesti läbi arutada.“

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta