Statistika näitab, et Eestis elavad lapsevanemad teevad oma lastele pangakaardi juba üsna varajases eas – üle poole Eestis elavatest lastest said pangakaardi omanikuks enne 13. eluaastat. Lätis sai selles vanuses pangakaardi omanikuks ligi kolmandik ja Leedus vaid neljandik. Seejuures on Eesti ja Leedu laste tehtavad kulutused suuremad kui Läti esimese kooliastme lastel.
- Tarbimine ja tervis
- 8. juuni 2023
- Foto: Pixabay
„Lapsele on võimalik tasuta konto avada kohe, kui laps on sündinud. Isikliku pangakaardi saab lapsevanem teha lapse 7-aastaseks saamisel,“ selgitas SEB eraklientide segmendi noorte ja laste valdkonna projektijuht Victoria Tkatš.
„Kui Eestis tehti 24% lapsele pangakaart 7-9-aastastelt, siis Lätis sai selles vanuses pangakaardi 11% ja Leedus vaid 6%. Vanuse kasvades antakse välja ka rohkem pangakaarte, 10-12-aastaste vanuserühmas tehti Eestis pangakaart vastavalt 29% lapsele, Lätis 24% ja Leedus 19%,“ ütles Tkatš.
Analüüsist selgus, et Eestis elavad lapsevanemad teevad oma võsukesele esimese pangakaardi tavapäraselt oluliselt nooremas eas (12- või 13-aastaselt), kui teistes Balti riikides (Lätis 16-aastaselt ja Leedus 15-aastaselt).
„Lapsele saab teha mugavalt ISIC pangakaardi, mis on üheaegselt nii õpilaspilet, ühistranspordis sõidukaart kui ka pangakaart, seega ei pea laps kaasas kandma erinevaid kaarte, pileteid ja sularaha. Samuti on võimalik ISIC kaardiga kasutada tuhandeid soodustusi nii Eestis kui ka välismaal,“ rääkis projektijuht.
Kulutused tõusevad oluliselt alates 16. eluaastast
Kui vaadata igakuiseid kulutusi, siis selgus analüüsist, et 7-9-aastaste seas on kõige suuremad kulutused Eesti ja Leedu lastel – nende kaardimaksete kogusumma ühes kuus on 18 eurot, Läti lastel samal ajal 12 eurot. 10-12-aastaste igakuiseid kulutusi vaadates paistavad aga rohkem silma Leedus elavad lapsed, kelle igakuine kulu on 32 eurot, Eestis on see 28 eurot ja Lätis 24 eurot.
„Oluline tõus toimub kulutustest vanuserühmas 16-18, mil igakuised kulud, võrreldes 13-15-aastastega, igas riigis rohkem kui kahekordistuvad. Eestis on 16-18-aastaste kuu keskmine kulu 116 eurot (13-15-aastastel 46 eurot), Leedus 106 eurot (13-15-aastastel 52 eurot) ja Lätis 94 eurot (13-15-aastastel 41 eurot),“ ütles Tkatš.
Eesti laste igakuine taskuraha jääb vahemikku 36-180 eurot kuus
Analüüsi järgi on Eestis ühes kuus lapsele kantav kogusumma vastavalt 36 eurot (7-9-aastased), 39 eurot (10-12-aastased), 63 eurot (13-15-aastased) ja 180 eurot (16-18-aastased). Tkatš lisas, et kui 7-9-aastaste puhul piirduvad vanemad enamasti ühe ülekandega kuus, siis 10—15-aastaste puhul tehakse lapsele juba keskmiselt kaks ülekannet kuus ning 16-18-aastaste puhul pea viis ülekannet kuus.
“Rahatarkuse mõttes aitab kord või kaks korda kuus lapsele raha kandmine õpetada lapsele ka kulutuste planeerimist, sest kui on teada, et vahepeal raha juurde ei laeku tuleb juba noores vanuses oma tarbimist ja kulusid planeerida ning seeläbi esimesi rahatarkuse samme õppida,” nentis Tkatš ja lisas, et lapsevanemate jaoks on pangakaart võrreldes sularahaga ka turvalisem ja mugavam valik, mis annab võimaluse jälgida lapse kulutusi. Ühelt poolt saab laps ise oma rahaasju korraldada, teiselt poolt saab lapsevanem jagada näpunäiteid, kuidas rahaga ümber käia.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
