Tänasest, 13. veebruarist on Eesti Loodusmuuseumis avatud näitus "Hirmus armas nahkhiir", mis toob külastajate ette tänavuse aasta looma salapärase olemuse ja vähetuntud elu-olu. Näituse keskmes on nahkhiirte aastaring koos mitmekülgsete võimalustega seda ise näha, kuulda ja tunnetada.
- Bioneeri uudised
- 13. veebruar 2020
- Foto: Pixabay, CC Public Domain
“2020. aasta looma nahkhiirega kaasneb palju müstikat ja salapära,” ütleb näituse kuraator Lennart Lennuk. “Nahkhiired tunduvad mõnedele armsad, mõnedele hirmsad, viimast aga ainult teadmatusest, sest nad toimetavad peamiselt vaid ööpimeduses. Näitusel toomegi loomakesed pimedusest valgusvihkude keskele, et näidata nende armsamat külge ja uurida nende hingeelu,” lisab ta.
Näitusesaali mahub palju teemasid, evolutsioonist ja keha iseärasustest müütide, rahvapärimuse ja popkultuurini. Muu hulgas saab teada, kas nahkhiired imevad verd, miks ei tohi talvituvaid nahkhiiri segada ja milline on nende roll looduses.
“Oleme palju rõhku pannud sellele, et erinevad eksponaadid aitaksid nahkhiirte elu paremini tundma õppida, selle nüansse ise järgi proovides,” räägib Eesti Loodusmuuseumi ekspositsiooni kuraator Ulla Männi. “Nii saabki nahkhiireks kehastudes pea alaspidi rippuda, kuulata maailma läbi hiigelkõrva, pugeda koopaprakku magama. Ja nahkhiirega koos lennata!” lisab Männi. “Näituse üheks osaks on seiklus virtuaalreaalsuses, kus vaataja saab lennata koos nahkhiirega üle sügisese maastiku toitumisretkele ning seejärel end talveunne sättida. See on enneolematu võimalus veeta 5 minutit nahkhiire nahas.”
“Kes aga soovib, võib hoopis kehastuda nahkhiireuurijaks: panna proovile oma täpsuse ja teravuse liikide eristamisel, otsida taskulambi abil koopast nahkhiiri, katsuda ja võrrelda, missugused on nahkhiired talveunes ja ärkvel olles, või piiluda nahkhiirte suvistesse varjepaikadesse,” tutvustab näitust Ulla Männi.
“Näitusesaalist leiab ka Eesti ainukese koopa, mida võib ilma piiranguteta külastada igaüks, kellel soovi nahkhiiri uurida,” lisab Lennart Lennuk. “Looduses ei tohi talvituvaid nahkhiiri kindlasti mitte kunagi häirida, sest nad vajavad rahu ja vaikust. Pideva ärkamise puhul kulutab nahkhiir suure osa oma rasvavarust, mida seetõttu ei pruugi kevadeni jätkuda,” seletab ta. “Näitusesaalis on talvituvate nahkhiirte uurimine aga lubatud - tulge vaadake järgi!” kutsub Lennuk kõiki näitusele.
Koos näituse avamisega muutuvad ka Eesti Loodusmuuseumi avamisajad: alates 13. veebruarist on muuseum avatud teisipäevast pühapäevani iga päev kell 10-19.
Traditsiooniliselt saadavad näitust ka muuseumitunnid lasteaedadele ja koolidele, sünnipäevaprogrammid ning loodusõhtud. Viimaseid toob kevadhooaeg mitmeid: 20. veebruaril kell 18 teeb kuraatorituuri näitusel näituse kuraator, zooloog Lennart Lennuk, 28. veebruaril kell 18 peab venekeelse loengu nahkhiirtest bioloog Jekaterina Pesotski. 5. märtsil kell 18 on kõik oodatud nahkhiire ekspert Rauno Kalda loengule ning 2. aprillil kell 18 kuulama folklorist Marju Kõivupuud.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
