Septembris EASi korraldatud seminaril selgitasid Prantsusmaa ja Suurbritannia eksperdid Eesti ettevõtjatele, et mahetoodete turg nendes riikides kasvab kiiresti ning kodumaine pakkumine ei suuda enam tarbijate nõudlust rahuldada. Seetõttu vaatavad Prantsusmaa ja Suurbritannia kaubandusketid uute toodete sortimenti leidmisel järjest rohkem ka kodumaalt väljapoole. Eesti ettevõtetel on oma mahetoodetega neil turgudel selge võimalus olemas ja seda tasub aktiivselt kasutada.

Pariisis tegutseva agentuuri Wabel kaasasutaja ja tegevjuhi Aurélien Van Berteni sõnul kasvas Prantsusmaa mahetoodete turg eelmisel aastal ligi 20%. “Prantsusmaa mahetoodete turu aastane maht on 3 miljardit eurot ja see kasvab jõudsalt. 60% Prantsusmaa peredest ostab vähemalt korra kuus mahetooteid ja 15% peredest ostab mahetooteid iga päev,” selgitas Van Berten Prantsusmaa  mahetoodete jaeturu arenguid.

Londoni ühe populaarsema mahepoodide ja -kohvikute keti Planet Organic ostujuhi Al Overtoni sõnul kasvab Suurbirtannia mahetoodete turg nii kiiresti, et kohalikest tootjatest jääb väheks ning järjest rohkem otsitakse uusi tooteid riigist väljaspoolt. “Planet Organic poodides tehakse keskmiselt 60 000 ostu nädalas. Igal aastal võtame me oma sortimenti kokku ca 2000 uut mahetoodet, nii toidu, kosmeetika kui ka muude mahetoodete osas. Viimastel aastatel näitab meie sortimendis kasvutrendi ka välismaa toodete maht. Heameelega näeksime, et meie ketis oleksid esindatud ka Eesti tooted,” täiendas Briti ekspert. Overtoni hinnangul Londoni elanikud väga Eestit ei tea, samuti on neile uudiseks, et Eestis on nii palju puhast loodust. “Kindlasti on teie ettevõtetele turule sisenemisel suureks abiks Eestist kui puhta loodusega riigist mingigi kuvandi loomine. Kui Eesti tahab Londoni mahetoodete valdkonnas jalga ukse vahele saada, peate tegutsema, sest konkurents on tihe,” lisas Overton.

Eesti ühe suurima mahetoodete eksportööri, Rakvere piiritusetehase ning Moe viinavabriku omaniku ja juhi Sven Ivanovi sõnul on väga oluline, et Eesti oma maheriigi potentsiaali kiiresti rakendaks. “Eesti selgeks tugevuseks on meie puhas elukeskkond - puhas õhk, mets ja vesi. Kui meil on suur hulk häid argumente ja lugusid Eesti tutvustamiseks Euroopas ning laiemalt maailmas kui maheriiki, siis oleks kuritegu need võimalused kasutamata jätta. Sarnaselt IT-sektoriga peaks Eesti kui maheriigi tutvustamisega tegelem kõik, nii ettevõtjad, ametnikud-diplomaadid kui ka tipp-poliitikud,” rõhutas mahetoodete eksportöör.  “Meie jaoks on üheks peamiseks ekspordituruks Šveits, nende riiklikule alkoholiimportöörile Alcosuisse müüme juba mitmed aastad mahepiiritust. See näitab, et Eesti mahetoodangul on maailmas potentsiaali läbi lüüa ka eriti kõrget kvaliteeti nõudvatel turgudel. Minu arvates Eesti mahetoodang peakski olema maailmas tippkvaliteediga niššikaup, sest massiga me läbi ei löö. See aga eeldab nii ettevõtjate ja riigi tihedamat koostööd kui ka Eesti kui maheriigi tuntuse kasvu,” lisas Ivanov.

2016. aasta seisuga olid Eesti pindalast ligi 30% alad, mis võimaldavad tegeleda mahepõllumajandusliku tootmise ja mahesaaduste korjega.
Mahepõllumajandusmaa maht on kasvanud viimase kuue aastaga üle 50%i ja jõudnud 184,5 tuhande hektarini. See on ligi 18% kogu Eesti põllumajandus-maast. Ettevõtete huvi mahesaaduste korje vastu on aga viimase aastaga hüppeliselt kasvanud, koguni üle kuue korra. 2016. aastal korjati mahesaadusi 613,1 tuhandelt hektarilt, aasta varem oli mahuks ainult 93,1 tuhat hektarit.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta