OÜ Loodusvägi on üks esimesi  Eesti mahetootjaid, kel on õnnestunud Skandinaavia turul edukalt kanda kinnitada. Ettevõtte esimest toodet (mustika-mustsõstra glögi) müüakse täna püsivalt Soome, Rootsi ja Taani, sealhulgas on glögi jõudnud Soome Prisma kettide kaubavalikusse. Rootsis mahepoodides on müügil Eestis toodetud täismahlad ning novembrist lisanduvad toornäksid ja marjajahud.    

Reedel 27. septembril kohtub Taanis mahetoodete hulgimüügiga tegeleva AS Biogan tegevjuht Anders Kok OÜ Loodusvägi esindajatega, et saada müügiõigusi Eesti mahetoodetega kauplemiseks Taani turul. 

Biogani kliendibaasi kuulub 450 jaemüügi poodi, sealhulgas umbes 300 ainult mahetoodete müügile spetsialiseerinud poodi. Kohtumine leiab aset Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskuses, mille tootearenduskeskuses ja katseköögis valmivad Loodusväe tooted. OÜ Loodusvägi jaoks on AS Biogan tegevjuhi visiit selge märk tugeva müügikanali sünniks Eesti toodete ekspordiks Taani.

Samuti on see selge märk, et mahe trend on Euroopas tõusuteel, kus täna nõudlus ületab selgelt pakkumise.  “Eesti territooriumist on veidi üle poole kaetud looduslikus mõttes puhaste metsadega. Eestlastena võiksime siin näha võimalust väärtuslike tervisetoodete pakkumiseks ja seejuures ka oma majandusliku seisu paranemiseks,” kommenteeris OÜ Loodusvägi tegevjuht Kristjan Õunamägi. “Mahetootmise edendamine ja eksport võiksid vabalt olla Eesti võimalused Euroopa tuleviku kaubanduse jaeturul kaasa rääkida.”

OÜ Loodusvägi loodab antud edasimüüja kaudu jõuda kogu oma värskelt valminud  mahetoodangu sortimendiga  Taani jaeturule ning kinnistada pikaajaline koostöö Eesti-Taani kaubandussuhetes. Kui 2013nda aasta alguses kuulus OÜ Loodusvägi toodete nimistusse 4 erinevat toodet, siis nüüd kuulub sortimenti 44 toodet, sealhulgas näiteks mahlu, küpsiseid, toorsnäkke, marjapulbreid jm.

Oma toodangu sihtturuna näebki Loodusvägi eelkõige Skandinaavia riike. “Skandinaavia plussiks on meile sarnane kultuuriruum ja see asub meile lähedal,” põhjendab Õunamägi. “Samuti on sealne terviseteadlikkus kõrgel järjel. Skandinaavlane väärtustab tervisliku toodet ja lisaks saab ta ka seda endale majanduslikult lubada.”

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta