Rakendusplaan paneb paika kõik metsandusega seotud tegevused koos vahetute tulemuste, vastutajate, elluviimiseks kuluva aja, maksumuste ja rahastamisallikatega.

„Enamiku kuludest moodustab metsa kasvu ja –kasutust ning loodusväärtuste kaitset puudutavad tegevused. Investeeringuid tuleb teha ka teadus- ja arendustegevusse. Samuti on kavas kaasata rohkem avalikkust, et meie inimesed mõistaksid metsas toimuvat paremini ja oskaks Eesti üht olulisemat taastuvat loodusvara hoida ning sellega heaperemehelikult ümber käia,“ selgitas keskkonnaminister Keit Pentus.

Keskkonnaministri sõnul suunatakse suur osa vahenditest erametsandusse, et kõik Eesti metsad saaksid uuendatud ja noor mets hooldatud. „Toetust antakse kahjustatud metsa taastamiseks ja metsatulekahjude ennetamiseks. Edaspidigi jätkatakse nende metsaomanike toetamist, kes oma metsas väärtuslikku elupaika kaitsevad. Selleks, et metsateed püsiksid läbitavatena, suunatakse järgmise kümne aasta jooksul kuivendus- ja teedevõrgu korrastamisse 120 miljonit eurot,“ märkis Pentus.

Keskkonnaminister lisas, et puit kui taastuv tooraine ja taastuvenergia allikas peaks olema rohkem eelistatud ja sellepärast otsitakse rakendusplaanis järgmistel aastatel võimalusi ka selle materjali keskkonnasõbralikumaks ja otstarbekamaks kasutamiseks.

Rakendusplaani kogumaksumus aastani 2020 on üle 267 miljoni euro, millest suurem osa rahastatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse ning Euroopa Liidu vahenditest.

Metsanduse rakendusplaani on koostanud Keskkonnaministeerium, mis viiakse ellu koostöös Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga.