Keskkonnaühenduste hinnangul põhinevad metsanduse arengukava (MAK2030) raiemahud valeandmetel, lisaks on eelnõu ettevalmistamisel tehtud olulisi vigu ja nii ei ole see kooskõlas ka kehtivate seadustega, kahjustades rängalt metsa ökosüsteeme ja halvendades loodushüvede kättesaadavust.

Valitsus ja keskkonnaministeerium said teisipäeval enam kui neljakümnelt keskkonnaühendustelt avaliku ühispöördumise, milles rõhutatakse, et metsanduse arengukava lõppjärgus oleva eelnõu mustand pole ligilähedaseltki suuteline pakkuma lahendusi metsade intensiivse majandamisega tekkinud probleemidele. Läkituse allkirjastasid lisaks Eestimaa Looduse Fondile (ELF), Eesti Rohelisele Liikumisele (ERL), noorte kliimaühendusele Fridays For Future (FFF) ja MTÜ-le Päästame Eesti Metsad (PEM) veel 39 keskkonnaorganisatsiooni. Nende sõnul ei paku arengukava eelnõule tehtud keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH) probleemidele lahendust, vaid hoopis süvendab juba niigi kehva olukorda. Samuti on eelnõu vastuolus nii säästva arengu seaduse kui ka rahvusvaheliselt Eestile pandud kohustustega.

“Keskkonnaühendused, kellest paljud tegutsevad vabatahtlike toel, on sunnitud jällegi täitma lünka riigiasutuste tegemata töös,” ütles MTÜ Päästame Eesti Metsad koordinaator Liina Steinberg. „Selleks lüngaks on metsa ökoloogiliste, sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste eest seismine. MAK2030 protsessis oleks võimalik saavutada tasakaalukas kokkulepe, juhul kui keskkonnaministeerium võtaks vähemalt neutraalse vahendaja rolli – hakates ideaalis päriselt seisma elukeskkonna eest – ning loobuks puidutööstuse prioriseerimisest.“

Vanema põlvkonna Saaremaa metsaülem Leo Filippov lisas, et seni on valitsuskoosseisud süstemaatiliselt jätnud arvesse võtmata kõik varasemad avalikkuse püüded ja pöördumised algatamaks sisulisi muutusi metsapoliitikas ja raiepraktikas. Seekordse pöördumise allkirjastanud 43 ühendust sedastavad selgelt, et enam ei saa lasta metsanduspoliitikutel, metsandusametnikel ja raieärieliidil lükata laualt maha metsandusproblemaatika sisulist ning sügavat käsitlust, märkis Fillippov.

Keskkonnaõiguse Keskuse ning välisekspertide koostatud värske eksperthinnang rõhutab, et kohustus Eesti metsade sisuliseks säästvaks majandamiseks tuleneb ühemõtteliselt nii Eesti õigusest ja poliitikadokumentidest kui ka Euroopa Liidu liikmena võetud kohustustest. Paraku pole metsanduse arengukava koostamise juures sellega sisuliselt arvestatud. Keskkonnaõiguse Keskuse ja Partnership for Policy Integrity (PFPI) augustis valminud eksperthinnang kannab pealkirja “Metsanduse arengukava 2030 eelnõu vastavus säästva arengu õiguslikele kohustustele” ja on kättesaadav siit: https://bit.ly/3SHyYgi.

Eksperthinnangus seisab, et eelnõus välja pakutud raiemahtu – keskmiselt 10 miljonit tihumeetrit aastas – ei saa ainuüksi juurdekasvu ja raiemahu suhet arvestades säästlikuks lugeda. Soovitatud raiemaht põhineb seejuures valeandmetel, kuna arengukava alusmaterjalides välja toodud statistikas on seniseid raiemahte suure tõenäosusega alahinnatud. JRC andmetest nähtuvalt on Eesti järjepidevalt kasutusse võtnud umbes 2 miljonit tihumeetrit rohkem puitu kui ametlikus statistikas kajastub. Ametlik hinnang metsakasutusele ning metsa juurdekasvule põhineb statistilise metsainventuuri (SMI) andmetel, mis ei ole usaldusväärsed ega ka kontrollitavad. Samuti on raiemahu ja metsa juurdekasvu suhte arvutamisel arvestatud juurdekasvuga sellistes metsades, mis ei ole tegelikult majandusmetsad, vaid peaksid olema raie eest kaitstud. Eelnõus nimetatakse neid alasid „kaitsemetsadeks” ning „kaitsefunktsioonidega metsadeks”. Kõik need asjaolud viitavad sellele, et tegelik metsa juurdekasvu ja raie suhtarv on kõrgem kui ametlikes andmetes raporteeritud.

Aastas 10 miljoni tihumeetrini ulatuv soovituslik raiemaht põlistaks senise intensiivse metsamajanduse käesoleval kümnendil, olgugi et selle ebasoodne mõju metsaelustikule on hästi tõestatud. Meetmed elurikkuse kaitseks on ebapiisavad ning eelnõus leidub seni rakendamata uusi meetmeid, mis töötavad otseselt elurikkuse eesmärkidele vastu. Soovitusliku raiemahu rakendamise korral ei leevendaks metsamajandus kliimakriisi, vaid võimendaks seda ning oleks seega vastuolus rahvusvaheliselt võetud kohustustega.

MAK2030 läheneb ühiskonnas väga teravalt tähelepanu saavatele metsandusega seotud sotsiaalkultuurilistele küsimustele pinnapealselt ega paku probleemidele tõhusaid lahendusi. Arengukava eelnõu koostamisel on oluliselt rikutud kaasamisnõudeid, sest isegi kui huvitatud osapooli algfaasis aktiivselt kaasatakse, lükatakse nende sisend reeglina lõpuks ikkagi kõrvale.

Keskkonnaühenduste avalik pöördumine Vabariigi Valitsusele ja Keskkonnaministeeriumile: seisukohad metsanduse arengukava eelnõule

Pöördume teie poole sügava murega metsanduse arengukava (MAK2030) ettevalmistamise käigus tehtud oluliste vigade pärast, mis arengukava sisu määrates toovad kaasa ulatuslikku kahju metsa ökosüsteemidele ja metsade pakutavatele loodushüvedele.

Meie hinnangul ei ole metsanduse arengukava lõppjärgus olev eelnõu mustand ligilähedaseltki suuteline pakkuma lahendusi metsade intensiivse majandamisega tekkinud probleemidele. Arengukava eelnõule tehtud keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH) ei paku probleemidele lahendusi, vaid hoopis võimendab neid. Praegust eelnõud oluliselt muutmata süvendab metsanduse arengukava keskkonnaprobleeme ning on vastuolus säästva arengu seaduse ja Eesti võetud rahvusvaheliste kohustustega.

Erinevad Eesti kodanikuühendused on arengukava koostamisel korduvalt tähelepanu juhtinud asjaoludele, millega MAK2030 avaliku huvi seisukohast arvestama peaks. Ent tunneme, et meie heasoovlik ning hoolega koostatud panus olulisse dokumenti on protsessi juhtivate ametnike poolt pealiskaudselt kõrvale lükatud.

Alljärgnevalt toome veelkord ära MAK2030 eelnõu ning KSH olulisemad puudused.

Metsanduse arengukava 2030 eelnõu

Keskonnaõiguse Keskuse ning välisekspertide koostatud värske eksperthinnang tõestab veenvalt, et kohustus Eesti metsade sisuliseks säästvaks majandamiseks tuleneb ühemõtteliselt nii Eesti õigusest ja poliitikadokumentidest kui ka rahvusvaheliselt ja Euroopa Liidu liikmena võetud kohustustest. Paraku pole MAK2030 koostamise juures sellega sisuliselt arvestatud.

Eksperthinnang on kättesaadav siit: https://bit.ly/3SHyYgi

Soovitusliku raiemahuni (ca 10 miljonit tihumeetrit aastas) on jõutud läbi pealiskaudse tuletuskäigu, mis ei arvesta säästva metsamajanduse eri aspektidega ning põhineb läbipaistmatul viisil saadud andmetel.

Soovituslik raiemaht põlistaks senise intensiivse metsamajanduse käesolevaks kümnendiks ehkki selle ebasoodne mõju metsaelustikule on hästi tõestatud. Spetsiifilised meetmed elurikkuse kaitseks on ebapiisavad ning eelnõus leidub seni rakendamata uusi meetmeid, mis töötavad otseselt elurikkuse eesmärkidele vastu. Soovitusliku raiemahu rakendamise korral ei leevendaks metsamajandus kliimakriisi, vaid võimendaks seda ning oleks seega vastuolus rahvusvaheliselt võetud kohustustega. MAK2030 läheneb ühiskonnas väga teravalt tähelepanu saavatele metsandusega seotud sotsiaalkultuurilistele küsimustele pinnapealselt, pakkumata tõhusaid meetmeid probleemide lahendamiseks.

MAK2030 eelnõu koostamises on oluliselt rikutud kaasamise nõudeid, kaasates küll aktiivselt osapooli koostamise esimestesse faasidesse, ent heites sisendi suuresti hilisemas faasis kõrvale.

Keskkonnamõjude strateegiline hindamine

KSH aruandes on mõjude hindamise aluseks võetud samad neli raiemahtude alternatiivi, mida kirjeldatakse MAK2030 eelnõus, ent nagu näitab eksperthinnang, on juba alternatiivide valiku lähtealused puudulikud. Seetõttu on sisutu ka KSH aruande järeldus, et „hindamistulemuste põhjal on eelistatuim alternatiiv 3 ehk ühtlase kasutuse alternatiiv“.

KSH aruandes on selgelt alahinnatud probleemi, et praegu on intensiivse metsanduse mõju elurikkusele nii oluline, et see ei võimalda Eestil täita oma õiguslikke kohustusi ei siseriiklikult (säästva arengu kohustused) ega EL õigusaktide kohaselt (KSH aruandes nenditakse, et raiemahtude ja looduskeskkonna väärtuste vahel on „üldine negatiivne seos“, metsade uuenemispotentsiaali loetakse osaks metsade üldise elurikkuse kriteeriumist jm).

KSH aruandes puudub hinnang Natura võrgustiku aladele avalduvale mõjule. KSH aruandes nenditakse pelgalt, et mõju hindamisega ei tuvastatud ühtegi asjaolu, mis avaldaks täiendavat mõju Natura aladele – ning on selle põhjendusega loodusdirektiivi kohasest Natura hindamisest loobutud. Sellega rikutakse robustselt nii Eesti keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust (KeHJS) kui ka loodusdirektiivi nõudeid.

Eeltoodu põhjal oleme veendunud, et enne nimetatud ulatuslike kitsaskohtade lahendamist ei tohiks valitsus metsanduse arengukava eelnõud heaks kiita. Samas rõhutame, et enamiku nimetatud probleemidega oleme silmitsi ka praegu, mil metsanduslikke suundumusi ja intensiivsust dikteerib eelmise arengukava loodud, ühiskonna ootustele ning teaduslikele arusaamadele jalgu jäänud intensiivset metsade majandamist õhutav raamistik.

Juhul, kui uue metsanduse arengukava keskkonnaküsimustega heasse kooskõlla viimine võtab aega, siis tuleb kindlasti rakendada kiireloomulisi meetmeid, mis hoiaks ära intensiivse metsanduse jätkamisega seotud keskkonnakahju ja loodushüvede vähenemise. Sellisteks võiksid olla näiteks raiemahu oluline vähendamine riigimetsas, suurima lubatava langi suuruse vähendamine ja raievanuste tõstmine.

• Keskkonnaõiguse Keskus
• Päästame Eesti Metsad MTÜ
• Eestimaa Looduse Fond
• Eesti Roheline Liikumine
• Eesti Ornitoloogiaühing
• Keskkonnateabe Ühendus
• Eesti Metsa Abiks MTÜ
• Koosloodus SA
• Lohusalu Poolsaare
• Loodusselts MTÜ
• Roheline Vald MTÜ
• Ohtu Loodusselts
• Roheline Pärnumaa MTÜ
• Kose valla Loodusselts
• Eesti Suurkiskjad MTÜ
• Roheline Läänemaa MTÜ
• Rannamänniku kaitseks MTÜ
• Sütiste Metsa Selts
• Niilusoo MTÜ
• Eesti Looduskaitse Selts
• Kotkaklubi Studio Viridis
• Loodusharidus Tipu Looduskool MTÜ
• Pärandkoosluste Kaitse Ühing
• Eesti Ökokogukondade Ühendus
• Rebala Kultuuriruum MTÜ
• Lüganuse Tagaküla MTÜ
• Loomus MTÜ Metsloomaühing MTÜ
• Tänu Loodusele MTÜ
• Kagu-Eesti Loodusrahvas
• MTÜ Eesti Matkaliit Eesti
• Keskkonnahariduse Ühing
• Vastuhakk Väljasuremisele
• Tallinn Nõmme Tee Selts
• Ühepuulootsiku Ühing
• Raplamaa Loodushoiu MTÜ
• Roheline Kogukond MTÜ
• Muraste Looduskool
• Fridays for Future Eesti
• Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda
• Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering
• Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitseühing Sorex
• Hiite Maja SA

Ka keskkonnaportaal Bioneer.ee (MTÜ Ökotark) annab toetushääle. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta