Keskkonnaministeeriumi andmetel esitab MTÜ Eesti Pakendiringlus
omavalitsustele väärteavet, kui põhjendab pakendikonteinerite arvu
märgatavat vähendamist kolmanda üleriigilise
tootjavastusorganisatsiooni turuletulekuga.

Paljud kohalikud omavalitsused on viimasel ajal saanud Eesti Pakendiringluselt kirja, mis teavitab senise pakendikonteinerite arvu märgatavast vähendamisest. Selle põhjenduseks toob ettevõte asjaolu, nagu ei võimaldaks tänavu jaanuaris keskkonnaministrilt akrediteeringu saanud kolmanda üleriigilise pakendite tootjavastusorganisatsiooni (OÜ Tootjavastutusorganisatsioon) turuletulek enam sellises mahus pakendite kogumist jätkata. Keskkonnaministeerium kinnitab, et MTÜ Eesti Pakendiringlus esitab eksitavat teavet.

Praeguseks on pakendite konteinerkogumiseks pakendiseaduses sätestatud tingimustel akrediteeritud kolm tootjavastutusorganisatsiooni: MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO, akrediteeritud aastal 2004), MTÜ Eesti Pakendiringlus (2005) ja OÜ Tootjavastutusorganisatsioon (2009). “Kõikidel neil on seadusest tulenevalt võrdne õigus üle võtta pakendiettevõtjate turuletoodud pakendite kogumise ja taaskasutuse kohustused ning neid üleriigiliselt etteantud määrades täita,” rõhutas Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek.

Üleriigiline kogumissüsteem tähendab, et kogumiskohtade asukoht, kogumiskonteinerite miinimumarv ja -maht iga kogumiskoha kohta ning nende tühjendamissagedus lepitakse kokku taaskasutusorganisatsiooni ja kohaliku omavalitsuse vahel. Seejuures tuleb omavalitsusel lähtuda pakendiseaduses antud tingimustest, mis arvestavad elanike arvu ja asutustihedust. Näiteks tiheasustusalal, kus ühel ruutkilomeetril elab rohkem kui 1000 elanikku, peab olema vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 500 meetri raadiuses. Asustustihedusega rohkem kui 500 elanikku ühel ruutkilomeetril peab olema vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 1000 meetri raadiuses. Kui asustustihedus on alla 500 elaniku ühe ruutkilomeetri kohta – näiteks asulates – peab olema üks kogumiskoht 500 elaniku kohta.

“Kõik pakendiorganisatsioonid peavad oma kohustusi täitma oma liikmetelt ja klientidelt kogutavate teenustasude eest, teise organisatsiooni tegevus ei saa olla ettekäändeks kohustuste mittetäitmisel,” rõhutas Eek.

Seega ei ole keegi teinud MTÜ-le Eesti Pakendiringlus erandit – nende poolt omavalitsustele edastatud teave ning pakendite kogumise ja taaskasutusmäärade vähendamine on seadusevastane. Keskkonnaministeerium tuletab nii tootjavastusorganisatsioonidele kui ka omavalitsustele meelde, et pakendiseadusest tulenevate ülesannete eiramine toob kaasa trahvid. Korduval ja ulatuslikul rikkumisel saab tühistada ka tootjavastusorganisatsiooni akrediteeringu.

Keskkonnaministeerium peab jätkuvalt vajalikuks kohalike omavalitsuste nõustamist pakendiseadusest tulenevate ülesannete täitmisel.

Säästva Eesti Instituudi 2008. aastal tehtud uuringu kohaselt moodustasid pakendijäätmed ladestatud segajäätmetest 34%, kokku ladestati prügilatel segajäätmete hulgas pakendijäätmeid 132 tuhat tonni, mis teeb 98 kg elaniku kohta aastas. Pakendiseaduse kohaselt tuleb alates 2009. aastast võtta materjalina ringlusse vähemalt 70% klaasist, 60% nii paberi-kartongi kui ka metallijäätmetest, samuti 22,5% plastijäätmetest uuesti plastiks töödelduna.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta