Helsingi läänesadamas avada plaanitav pandipakendite kogumispunkt, kus hakatakse Eesti panditaarat vastu võtma, on Eesti Pandipakendi juhi Rauno Raali hinnangul ebaseaduslik, kuna Eestisse on tegevusloata lubatud tuua vaid 4 kilogrammi jäätmeid. Soome laeva pealt ostetud jookide eest pole tarbijad panti makstud.

Möödunud nädalal Iltasanomat avaldatud artiklis väideti, et Soome toimetatakse 140 miljonit Eesti pandimärgiga pakendit aastas. Firma Viron Tölkkipalautus maksab tühja plekkpurgi eest kaheksa senti, samas saab Eestis ühe õllepurgi eest 10 senti.

Soomes kogutud Eesti tagatisraha märgiga pakendeid võib tagatisraha süsteemi tuua vaid sellisel juhul, kui need on ostetud Eesti kauplusest.

„Tühjade pakendite puhul on tegemist jäätmetega ning seega nende kokkukogumine, teise riiki toomine on jäätmekäitlus, millel on kehtestatud väga konkreetsed nõuded, mis peavad olema täidetud. Ning Eestis tuleb jäätmed üle anda jäätmekäitlejale ehk jäätmeluba omavale ettevõttele,“ selgitab Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõunik Kaili Kuusk.

Jäätmeloata tohib Eestisse tuua kuni 4 kg jäätmeid. Sellest suuremad kogused konfiskeeritakse vastavalt seaduses ette nähtud regulatsioonidele. Kui on soov mingil põhjusel riiki tuua suuremas koguses jäätmeid, siis tuleb taotleda kohalikust ametiasutusest vastav luba.

„Rahvusvahelistel veoliinidel, näiteks laevadel ja lennukitel, pandinõue ei kehti ehk teisisõnu – laevadel ja lennukitel ostetud pandipakendite eest panti ei maksta. See tähendab, et nende pakendite eest ei ole makstud käitlemisetasu. Kui nüüd need pakendid Soomes kokku kogutakse ja tuuakse Eesti tagatisraha süsteemi, siis on tegemist pandisüsteemi petmisega ehk ebaseadusliku teoga,“ selgitas Kaili Kuusk. See tähendab, et laevadelt ja lennukitelt ostetud pakenditelt ei ole tarbijad Eesti tagatisraha organisatsioonile, kelleks on Eesti Pandipakend, panti tasunud.

Eesti Pandipakendi juhatuse liikme Kaupo Karba hinnangul saab probleemi lahendada Keskkonnainspektsiooni tavapäraste kontrollidega ja jäätmete konfiskeerimisega. Kui ettevõtja, kes jäätmeid vastu võtab, maksab tarbijatele selle eest raha ning jäätmetest piiril ilma jääb, siis kaob huvi kiiresti.

„Mõned tagatisraha süsteemid on kehtestanud reegli, et nende riigi pandimärki võib kasutada ainult samas riigis müüdavatel pakenditel. Kui tootja soovib toodet eksportida, siis peab ta tootma ilma pandimärgita toote. See aga vähendab oluliselt tootjate huvi, kuna nii Eesti, kogu Baltikum kui ka Skandinaavia turud on sedavõrd väikesed, et suured tootjad ei hakka siia iga riigi jaoks eraldi tooteid tootma. Üks maailma suuremaid õlletootjaid on mõned aastad tagasi selle kohta hästi öelnud: „Ei ole mõtet selle 10 minuti pärast villimisliine ümber seadistada.“ Täpselt niipalju läheks aega, et toota Eesti aastane varu,“ kommenteeris olukorda Kaupo Karba.

Eesti ja mõned teised tagatisrahaga riigid ei ole nii karmiks muutunud, vaid on pakkunud paindlikke lahendusi, et tarbijatel oleks kättesaadav laiem tootevalik. Ka meie poodides võib märgata tooteid, mille peal on lisaks Eesti pandimärgile ka teiste riikide pandimärgid. See tähendab, et nendesse riikidesse toodetakse tooted samaaegselt. Kõige halvema stsenaariumi kohaselt peab Eesti hakkama pandimärgi tootele panemist piirama, mis aga kindlasti muudab lettidel olevate toodete valikut kesisemaks.

Kui palju taarat tohib üle piiri tuua?

Jäätmeseaduse § 115 lõige 3 sätestab, et pakendile, millele on Eestis kehtestatud tagatisraha, rakendatakse sisseveol Eesti Vabariiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 artiklis 18 sätestatud üldnõudeid, kui jäätmesaadetise kogus ületab neli kilogrammi. Seega kui tuuakse üle 4 kg tuleb vormistada nimetatud määrusega nõutud dokumendid, sest tegemist on jäätmete riikidevahelise veoga.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta