Keskkonnaagentuur avaldas värsked statistilise metsainventuuri (SMI) andmed, mis näitavad, et 2018. aastal raiuti Eestis rohkem metsa kui kunagi varem ja raiemahud püsivad jätkuvalt kõrged. Eestimaa Looduse Fondi hinnangul seab taoline raiesurve ohtu metsaelustiku ning süvendab kliimamuutust. Raiemahud peab viima kestlikule tasemele.

SMI andmetel raiuti 2018. aastal rekordilised 12 741 000 tihumeetrit metsa, samuti on olnud püsivalt kõrged ka eelnevate aastate raiemahud. 2019. aasta raiemaht oli Keskkonnaagentuuri spetsialistide hinnangu järgi 11 300 000 tihumeetrit. 2019. aasta raiemahte täpsustavad SMI andmed selguvad järgmisel kevadel.

Kui Keskkonnaministeeriumi tellimusel tehtud Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse analüüs näitab, et kliimasõbralik oleks raiuda maksimaalselt 8 miljonit tihumeetrit aastas, siis tunamullused mahud ületasid seda pea 5 miljoni tihumeetri võrra. Selline intensiivne metsamajandamine annab kliimakriisile hoogu juurde.

Noor kasvav mets seob küll hoogsalt süsinikku, ent arvestades kliimakriisi akuutsust on kasulikum säilitada rohkem vana metsa. Analüüsid näitavad, et väga intensiivse majandamisega tekitatud kahju heastamine võtab 60 aastat ning alles seejärel saab rääkida kliimakasust.

Suur raiesurve paneb täbarasse olukorda ka metsaelustiku - üha enam elupaiku hävib, metsamaastik killustub. Muuhulgas kaovad seetõttu üha sagedamini vana loodusmetsa tükid, kus leidub mitmeid haruldasi liike ning mis meie metsade elurikkust hoida aitavad. Vanade metsade hulk ja omavaheline sidusus on aktiivse metsaraie tõttu üha vähenenud.

Haruldaste liikide elualade kaitseks ning hoidmaks ära üha uute metsaliikide ohustatust tuleb raieintensiivsust vähendada ning luua nii kaitsealasid kui võtta laiemalt kasutusele püsimetsana majandamise võtted olulistes rohekoridorides.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta