Rehviliidu juhi Kaur Kuurme sõnul on vanarehvide tekkimine tulenevalt rehvivahetuse perioodidest hooajaline. „Rehvid tulevad massiliselt ümbertöötlusesse kaks korda aastas kui on rehvivahetuse aeg. Kuna kogused on aga väga suured, siis rehvide taaskasutamine toimub aastaringselt,” lisas Kuurme. Näiteks 2013. aastal kogus rehviliit 6725 tonni ja taaskasutas 7661 tonni vanu rehve.

Rehvliidu juhi sõnul saadab Eesti Rehviliit oma elu ära elanud vanarehvid ühele neljast taaskasutuspartnerist.  „Eestis pressib Nelitäht OÜ  kaubamärgi Rubber.ee all kummipurust matte mänguväljakutele ja tööstustesse, murukärgesid ja ajutiste liiklusmärkide aluseid. Metaloidas UAB ja Prismaarendus OÜ toodavad rehvidest lisaks lõhkamistööde turvamatte. DB Baltic kasutab aga rehve energia tootmiseks tsemenditööstuses,” rääkis Kuurme.

„Rehvidest tehtud kummipuru on tegelikult väga hea ja vastupidav tooraine nii erinevate toodete valmistamiseks kui ka energiatoormeks,” rääkis Kuurme. „Kuna aga hetkel on erinevate kummitoodete järele nõudlus piiratud, ent rehve tekib igal aastal Eestis umbes 11 000 tonni, tegeleme aktiivselt ka uute taaskasutusvõimaluste otsimisega,” lisas Kuurme.

Kuurme sõnul kehtib Eestis rehvide taaskasutamiskohustus, mis tähendab, et nii rehvide tootjad, maaletoojad kui ka müüjad vastutavad selle eest, et kasutatud rehvid uue elu saaksid. „Kuna rehvidega tegelemine on väikestele ettevõtetele tülikas, on loodud taaskasutusorganisatsioonid, mis seadusega määratud taaskasutamiskohustust täidavad. Eesti Rehviliit suunab oma partnerite abil taaskasutusse vahemikus 6000-8000 tonni vanarehve aastas,” selgitas Kuurme.

„Paraku leidub Eestis siiani rehvide maaletoojaid, kes ei ole mõne rehve koguva ja taaskasutamisse suunava organisatsiooniga liitunud ning ei ole ka ise vastavat kogumisvõrku loonud, kuigi seadus seda nõuab,” selgitas Kuurme. Kõik rehvide tootjad ja maaletoojad peavad kas liituma mõne tootjavastutusorganisatsiooniga või omama üle-eestilist rehvide kogumisvõrku vähemalt 70 kogumispunktiga.