Keskkonnaministeerium astus esimese suure sammu ringmajanduse tegevuskava valmimise suunas, asudes uurima, kuidas saavutaks Eesti täieliku ülemineku ringmajandusele.

Ringmajandus on selline majandusmudel, kus põhirõhk on taaskasutusel ning uutel innovaatilistel toodetel ja teenustel.

„Siiani olnud tooda-tarbi-viska minema lähenemine on toonud kaasa keskkonnakatastroofilised tagajärjed, mille leevendamisel on uut moodi majandusel võtmeroll. Me ei räägi siin ainult sellest, et materjale tuleks ringlusse võtta, vaid ka nutikast tootedisainist ja jagamismajandusest,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler.

Kiisler lisas, et meie jäätmete ringlussevõtu protsent on hetkel vaid 32% ning 2020. aastaks nõutud 50%-list ringlussevõttu ei saavutata praeguse seadusega kindlalt. „Kõige selle kõrval aga on vaja mõista, kui kaugel või lähedal on Eesti ettevõtlus ringmajandusele üleminekule ning mis on need võimalikud kitsaskohad, mis seda kuidagi takistada võiksid,“ sõnas minister. „Ringmajanduse tegevuskava saab nüüd justkui nurgakivi, millest edasi hakkab kava ehitamine juba hoogsalt peale.“

Ringmajandusele ülemineku võimaluste ja takistuste uurimiseks sõlmis Keskkonnaministeerium lepingu rahvusvaheliselt tunnustatud konsultatsioonifirmaga Technopolis Group Eesti OÜ. Tellitud töö valmib koostöös HeiVäl Consulting konsultatsioonifirmaga ning sinna kaasatakse ka välismaiseid eksperte.

Eesmärk on luua tegevuskava koos arvuliste näitajatega, mis võimaldab Eesti ringmajanduse hetkeseisu ja potentsiaali kaardistada. See loob aluse, et strateegia saaks ringmajanduse põhimõtteid ning Eesti võimalusi ja ressursse arvestades meile kõige mõistlikum.

Ringmajanduse strateegia koos tegevuskavaga valmib 2020. aasta lõpuks.

Ringmajandus on Euroopa Liidu algatus, mis tuli välja detsembris 2015 koos tegevuskavaga aastateks 2015-2019, hõlmates enam kui 50 tegevust. Ringmajanduse paketis toodud põhimõtete ja eesmärkide elluviimine eeldab igaühe panust. Ringmajanduse mudel tähendab seda, et juba toodet kavandades peame mõtlema, kuidas seda tarbitakse, sellest tekkivaid jäätmeid käideldakse ning kuidas jäätmed uuesti ressursina kasutusele võtta. Ringmajanduse eesmärk on hoida tooteid ja materjale võimalikult kaua kasutuses ning teenida seeläbi ka suuremat tulu.

Eesti on ringmajandusele ja ökoinnovatsioonile suuremat rõhku pannud juba alates ELi Nõukogu eesistumise algusest, mil see oli üks keskkonna valdkonna prioriteete. Samuti on see põhiteema ka märtsikuus Nairobis toimuval Eesti juhitaval neljandal keskkonnaassambleel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta