Eile toimus Põllumajandusministeeriumis uuringu "Elanike toitumisharjumused ja toidukaupade ostueelistused 2008. aastal" tutvustamine. Bioneer käis kohapeal uurimas, mis muutused elanike harjumustes siis toimunud on.

Uuring viidi läbi kolmeteistkümnendat korda. Esmakordselt vaadeldi eestimaalaste toitumis- ja tarbimisharjumusi 1997. aastal. Tänavu osales Eesti Konjunktuuriistituudi küsitluses 1000 inimest, kes vastasid kirjalikult ankeetküsitlusele.

Uuringust selgus, et eestlased on sagedased poeskäijad. 39% vastanutest külastab toidupoode 2-3 korda nädalas ja 33% 4-6 korda nädalas. Vähenenud on igapäevaste toiduostjate arv. Sageli käiakse poes seetõttu, et soovitakse saada võimalikult värsket toidukaupa. Samuti võib täheldada majandusliku olukorra mõju, sest ostetakse läbimõeldumalt ja seetõttu ka harvemini.

Peamised toiduostmise kohad on endiselt suured kaubanduskeskused, kus sooritab oma ostud 78% küsitlusele vastanutest. Märgatavalt on vähenenud turgude külastamine. Vaid 2% vastanutest mainis neid peamise ostukohana.

Kõige tähtsamad kriteeriumid ostude sooritamise juures on: maitse (91%), värskus (91%), kvaliteet (85%), tervislikkus (67%) ja soodne hind (61%). Päritolumaa Eesti oli olulisuselt alles kümnendal (41%) kohal, olles suurim langeja näitajate seas. Veel kunagi pole selle näitaja tähtsus nii madal olnud. Languse põhjuseks peetakse segadust erinevate toidukaupade tooraine päritolu ja tegeliku tootja ümber.

Tarbijatel ei ole poes kerge aru saada, mis päritolu toidukaubad tegelikult on. Koguni 92% vastajatest hindas ülesannet kodumaisel ja importkaubal vahet teha mitte alati lihtsaks või isegi keeruliseks. Samuti on segadust tekitav kodumaise toidukauba tähendus. Nimelt erinevad inimesed saavad mõistest ’kodumaine’ erinevalt aru. Kõige enam segadust tekitab, et kirjad toiduainete pakenditel on liiga väikesed ja inimesed ei saa tooteinfot normaalselt lugeda. Tõusnud on nende inimeste arv, keda häirib asjaolu, et importkaupadele pannakse eestipärased nimed ja kodumaised toiduainete tootjad üritavad läbi lüüa võõrapäraste kaubamärkide abil.

Tarbijate hinnangul on kodumaine kaup kaotanud kõige enam oma maitses ja usaldusväärsuses. Tarbijad sooviksid poelettidel näha rohkem harjumuspärast kaupa. Eriti ei meeldinud vastajatele, et toitudes on koor asendatud taimsete rasvadega (nt jäätised) ja et lastele suunatud toitudes on palju lisaaineid.

Peamised ettepanekud tarbijatelt tootjatele olid: vähendada E-ainete kasutamist, mitte tõsta hindu, teha rohkem sooduspakkumisi, muuta tooted tervislikumaks ja hoida kvaliteeti ühtlasena. Samuti on pärast prügikoristuskampaaniat „Teeme ära 2008“ muutunud elanike jaoks olulisemaks pakendite teema.

Toiduainete tarbimise muutused on suuresti tingitud viimase kahe aasta jooksul toimunud toiduainete hinnatõusust. Paljude toiduainete puhul oli vahepeal kokkuostu hind väga kõrge, ent viimasel ajal on põllumehed ja loomakasvatajad hinda langetanud. Kahjuks ei ole tarbijateni jõudev toit oma hinnas samasugust langust läbinud (nt või ja teraviljade puhul). Tarbijate jaoks on hinnatase endiselt väga kõrge.

Kuigi väidetakse, et hinnatõus ei mõju tarbijatele, sest elatustase on ka tõusnud, pole see siiski päris nii. Toiduainetetööstuse tellimuste hulk on oluliselt langenud, olles viimase viie aasta madalaimal tasemel.

Uuringust selgus, et toidukaupade hinnatõusu ja majandussurutise mõjul muutis 79% tarbijatest 2008. aasta jooksul oma toidukaupade ostu- ja tarbimisharjumusi. Hinnatõusu ja majandussurutise tingimustes on tarbijad hakanud sagedamini teatud toiduainete hindu vaatama ja ostma odavamaid tooteid. Tähelepanelikumalt on hakatud jälgima eriti liha ja lihatoodete ning piima ja piimatoodete hindu. Kolmandik elanikest on hakanud valmistoitude asemel ise rohkem süüa tegema ja on vähendanud ostetava toidu kogust või on püüdnud toitu varasemast vähem ära visata ning oma ostusid paremini planeerida.

Toiduainete hindade tõusu ja majandussurutise tõttu toimunud muutusi toitumises hindasid pooled elanikest tervisele kasulikuks ning 30% tervisele kahjulikuks. Kui eestlastest 57% tõdes, et toitumine on muutunud tervislikumaks ja 21% ebatervislikumaks, siis venekeelsest elanikkonnast väljendas positiivset suhtumist 39% ja negatiivset 46%. Mitte-eestlased on möödunud aasta jooksul vähendanud eestlastega võrreldes oluliselt enam puu- ja köögiviljade, mahlade, jogurtite, juustu ning värske kala tarbimist.

Uuringu tulemustega on võimalik tutvuda põllumajandusministeeriumi koduleheküljel http://www.agri.ee/?id=28549

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta