Soe ilm on rändele ajanud suure hulga kahepaikseid, kes liiguvad vahel ka üle nende jaoks eluohtlike maanteede talvitumiskohtadest sigimiskohtadesse. Sellel aastal on eriline aga see, et teede ääres on lisaks hoiatusmärkidele esmakordselt ka kollastes vestides vabatahtlikud, kes aitavad läbi viia Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eestvedamisel korraldatavat kampaaniat "Konnad teel(t)". Konnasid aidatakse turvaliselt üle tee neljas talgukohas, kokku on Eestis tihedama konnarändega maanteelõike, mis vajaksid kevadeti eraldi tähelepanu, kahekümne ringis.
Soe ilm on rändele ajanud suure hulga kahepaikseid, kes liiguvad vahel ka üle nende jaoks eluohtlike maanteede talvitumiskohtadest sigimiskohtadesse. Sellel aastal on eriline aga see, et teede ääres on lisaks hoiatusmärkidele esmakordselt ka kollastes vestides vabatahtlikud, kes aitavad läbi viia Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eestvedamisel korraldatavat kampaaniat "Konnad teel(t)". Konnasid aidatakse turvaliselt üle tee neljas talgukohas, kokku on Eestis tihedama konnarändega maanteelõike, mis vajaksid kevadeti eraldi tähelepanu, kahekümne ringis.
- Bioneeri uudised
- 16. aprill 2012
Sellest nädalast teede kõrval askeldavad vabatahtlikud püstitavad rändekohtades ajutisi konnatarasid ning korjavad sigimistuhinas konnad õrnalt ämbritesse, et need turvaliselt üle tiheda liiklusega maanteede toimetada. Konnade abistamine toimub ka öösiti, kui konnad on aktiivselt liikumas. Sellel aastal toimuvad konnatalgud
Ülenurme-Kurepalu teelõigul Ülenurme ja Haaslava valdades, Leie-Oiu-Tänassilma teelõigul Kolga-Jaani vallas ning Piibe maantee alguses Jõelähtme vallas. Talgud võivad toimuda eri paigus ka eri ajal, sõltuvalt kevadistest ilmaoludest ja Eesti-sisestest klimaatilistest erinevustest. "Eestis korraldatakse nii mastaapsed konnatalgud esimest korda," räägib Konnad teel(t) projektijuht Tanel Laan. "Vabatahtlikuna on registreerunud üle 200 konnasõbra ning varutud on mitu kilomeetrit konnatara materjali," lisab ta. Talguliste ohutuse tagamiseks on talgukohtades koostöös Maanteeametiga kehtestatud ka kiiruspiirangud ning vajadusel kasutatakse liiklusreguleerijate abi.
Talgute käigus on plaanis ka konnade loendamine liigiti, et saada aimu rändel olevate liikide arvukusest ja rände intensiivsusest. Loendamise tulemused aitavad kavandada sarnaseid aktsioone tulevikus ning aitavad Maanteeametil paremini planeerida teedeehitust, et oleks arvestatud ka loomade rändekoridoridega. "Eestis hukkuvad kevadeti maanteedel peamiselt rabakonn, rohukonn, harilik kärnkonn ja vesilik", ütles Piret Pappel MTÜst Põhjakonn. "Sigimisrändel hukkuvad autorataste all parimas sigimiseas loomad," lisab Piret. ELF kutsub ka autojuhte kevadise rände ajal tähelepanelikkusele, palub kinni pidada kehtestatud kiirusepiirangutest ning säästa kahepaiksete elusid.
Projekt "Konnad teel(t)" toimub kahe aasta jooksul ning selle eesmärgiks on päästa vabatahtlike abiga tuhandete rändel olevate konnade elu ning viia läbi laiaulatuslik teavituskampaania, mis tõstab inimeste teadlikust kahepaiksetest ja õpetab nendega arvestama. Lõpptulemusena soovivad korraldajad näha rändekohtades spetsiaalseid konnatunneleid. Esimene konnatunnel Eestis on praegu ehitamisel Tallinn-Tartu maanteel Saula silla juures. Seni, kuni järgmised tunnelid valmivad ootame aga vabatahtlikke kaasa lööma konnatalgutele. Konnad teel(t) projekti toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus ja korraldavad Eestimaa Looduse Fond koostöös Maanteeameti, Keskkonnaameti ja MTÜga Põhjakonn.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
