Eesti eesmärgid taastuvenergia osakaalu suurendamiseks oma energiatarbimises hõlmavad ka tuuleenergia osakaalu tõusu elektritootmises. Maismaa tuuleparkide arenduste hetkeseisust ülevaate saamiseks on Keskkonnaagentuur koostöös Kliimaministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga valmis saanud ajakohastatud Tableau lahenduse.

Tuuleenergeetika arenduste ja planeeringute hetkeolukorra ülevaate aluseks on andmestik, mille koostas praegu Kliimaministeeriumi koosseisu kuuluv endine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakond eelmise aasta mais, kogudes teavet arendajatelt. Praegusel hetkel on Eestis olemasolev tuuleenergia tootmise koguvõimsus Eleringi andmetel 447 MW ning kõigi eelduste kohaselt järgmisel aastal valmiv Sopi-Tootsi tuulepark lisab võrku veel 255 MW. Detailplaneeringu menetluses on 11 projekti teadaoleva planeeritava koguvõimsusega veidi üle 700 MW, mis tähendab, et lähiajal on lisandumas veel üle 955 MW. Arendajate poolt on hetkeseisuga esitatud planeeritavate arenduste koguvõimsus mahus 6 300 MW.

Parema ülevaate saamiseks tuuleenergia projektide edenemisest ja ruumilisest paiknemisest võtsime Keskkonnaagentuuris ette täiendava analüüsi, mille tarbeks päriti katastriüksuste andmeid kinnistusraamatust, mis paiknesid tuuleenergia eri- või üldplaneeringute aladel. Katastriüksuste pindalad tuulepargialadel summeeriti kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) ja planeeringu tüübi alusel. Saadud pindaladest arvutati hinnangulised võimsused kasutades Eesti ja Soome olemasolevate ning planeeritavate tuuleparkide andmeid.

Kõigest sellest lähtuvalt on Keskkonnaagentuuri hinnangul  lisanduv tuuleenergia tootmisvõimsus veebruaris kogutud andmete põhjal  2 512 MW: tuuleenergia arendamiseks pikemas perspektiivis on KOVides töös 22 eriplaneeringut ja 15 üldplaneeringut, potentsiaalse hinnangulise võimsusega vastavalt 1 792 MW ja 720 MW ehk kokku 2 512 MW. See moodustab arendajate poolt esitatud planeeritavast võimsuse hinnangust ligikaudu 40%. Planeeritavad arendused on KOVide eri- ja üldplaneeringutes käsitlevate tuulealade raames väga erinevates staadiumites. Sellest tulenevalt ei ole kindlust, et kõik arendajate poolt esitatud planeeritavad projektid jõuavad ka realiseerumiseni. 

Võrreldes eelneva aruandega on selles ülevaates:
1. Täiendanud katastriüksuste analüüsi metoodikat, mille tulemusel on hinnang potentsiaalselt lisanduva võimsuse osas tõusnud 120 MW võrra. Põhjalikumalt vaata aruandest 

2. Lisanud KOVide tuuleparkide eriplaneeringute* I etapi vastu võtmise ajalised prognoosid.

3. Antud ülevaatele uus visuaalse ilme, kiirendatud kvartaalsete uuenduste töövoogu ning ajakohastatud andmestikku 2024. aasta veebruari seisuga koostöös KOVide, ministeeriumite ja teiste partneritega.


*KOVide eriplaneeringu eesmärk on leida sobivaim asukoht tuuleparkide ja nendega seotud taristu rajamiseks (I etapp), millele järgneb detailse lahenduse koostamine ühes keskkonnamõjude hindamisega (II etapp). Praeguseks on esimese etapi läbinud ja teise etappi jõudnud neli eriplaneeringut: Lääne-Nigula, Lääneranna, Tori põhjaosa ning Pärnu linn ja Tori.

Vaata neid ja teisi tuuleenergia näitajaid Keskkonnaportaalist avaneb uues vahekaardis.

Lugu on pärit Keskkonnaportaali blogist.

Sarnased artiklid