Eesti kaasaegne käitlustehnoloogia võimaldab luua sellest meie konkurentsieelise ja pakkuda teenust riikidele, kelle enda võimekus jäätmete taaskasutamiseks on piiratud. Materjalide taaskasutus võiks olla IT-sektori kõrval üheks Eesti kompetentsiks.

Eesti Jäätmekäitlejate Liidu juhatuse esimehe Urmo Heinami sõnul on riikide vaheline koostöö jäätmekäitluses ja teenuse eksport üha rohkem levinud. Jäätmetest toodetud tooraine läheb reeglina ekspordiks. „Soome, Rootsi, Inglismaa ja Saksamaa vahel toimub see juba pikemat aega. Kuna oleme käitlustehnoloogias mitu sammu meie naabritest eespool, siis saame seda teenust edukalt eksportida ja valdkonnas eestvedajaks saada.“

„Jäätmekäitlustegevused ja jäätmete taaskasutus on järjest keerukamad ja tehnoloogia- mahukamad ning kogu Euroopas toimub piiriülene konsolideerumine. Arvestades Eesti tehnoloogilist taset ja tootmisvõimsust on Eestil mitmed konkurentsieelised,“ lisas ka EJKL juhatuse aseesimees Agu Remmelg. „Looduslike ressursside kasvavas nappuses on materjalide taaskasutus väga perspektiivikas tulevikuvaldkond,  võrreldav lausa bio- ja nanotehnoloogiaga. Seega võiks Eesti riik võtta eesmärgiks olla keerukamates jäätmekäitlusvaldkonades Euroopa kompetentsikeskus ja teenuste eksportija,“ ütles Remmelg.

 EJKL-i juhatuse liikme Steve Vili sõnul võiks jäätmeid sisse tuua niipalju kui käidelda jõutakse. „Kuna materjale, millest toodetakse, jääb järjest vähemaks on loogiline samm püüda üha rohkem ringlusesse võtta. See on suund, kuhu maailm areneb. Loomulikult tuleb kõiki keskkonnanõudeid järgida, kõik load peavad olemas olema. Euroopa Liidu sisest jäätmete importi ja eksporti reguleerib vastav direktiiv, sissevedu on keskkonnaministeeriumi kontrolli all ning imporditud jäätmete puhul peab olema kirjeldatud, kuidas neid käideldakse,“ rääkis Vili. „Näiteks pliiakude ümbertöötlemisele oleme piirkonnas juba tegijad!“

Aastal 2012 toodi Eestisse sisse ca 313 000 tonni jäätmeid, millest suurem kogus oli bituumenitaolised segud ca 265 000 tonni, pliiakud 15 500 tonni, jäätmekütus 2 500 tonni jne.

Eesti Jäätmekäitlejate Liit asutati 1996. aastal ning täna kuulub sellesse 35 ettevõtet üle Eesti. Liidu eesmärk on üleriigiliselt korraldada jäätmekäitluse alal tegutsevate ettevõtete ühistegevust ja esindada oma liikmete ühishuve. Samuti on liidu ja tema liikmete ülesanne igati aidata kaasa jäätmekäitluse arengule Eesti Vabariigis. 2008. aastal  võeti Eesti Jäätmekäitlejate Liit vastu Euroopa Jäätmekäitlejate Liidu (FEAD) liikmeks

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta