Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni valitsustevaheline kalapüügikomisjon leppis kokku püügikorralduse Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel 2009. aasta teiseks poolaastaks.

Kokkuleppe kohaselt saab 1. septembrist kuni 1. novembrini Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel kala püüda põhjanooda ehk mutnikuga, mille silmasuurus on minimaalselt 48 mm. Mõrrapüük on lubatud Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel kuni 1. oktoobrini, nakkevõrkudega saab kala püüda aga 1. septembrist kuni riikliku kvoodi täitumiseni. Koha alammõõduks lepiti kokku 33 cm (kala ninamiku tipust sabauime kiirte alguseni).

Samas otsustas riikidevaheline kalapüügikomisjon keelata väiksema kui 55 mm silmasuurusega nakkevõrkude kasutamise ning 2009. a teisest poolest on keelatud ka veonootadega töönduslik kalapüük Peipsi ja Lämmijärve avaosal. Pooled kinnitasid, et tööndusliku kalapüügi ühine kontrollimine riigipiiri läheduses mõlema poole piirivalveteenistuste esindajate osavõtul on otstarbekas ning leppisid kokku, et ühiseid kontrollreide Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel jätkatakse ka 2009. aasta septembris-oktoobris.

Kalapüügikomisjoni istungil oli aruteluks ka kalavarude olukord. Osapooled tõdesid, et Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve kalavarudest on kõige halvemas seisus rääbise- ja tindivarud. Rääbisevarud on madalseisus eeskätt varasemate viljakate põlvkondade puudumise ning ebasoodsate kudemistingimuste tõttu. Ebasoodsad ilmaolud ning röövkalade rohkus tingivad ka tindivaru jätkuva madalseisu Peipsi ja Pihkva järves. Samuti on vähenenud koha arvukus eeskätt vanemate põlvkondade isendite arvukuse vähenemise tõttu.

Paranenud on haugivarud – tööndusliku varu osas on märgata keskmise tugevusega 2002.–2004. aasta põlvkondade ja 2005. aasta tugeva põlvkonna ülekaalu. Tõusnud on siia arvukus. Ahvena- ja särjevarud on rahuldavas seisus, nende arvukuse moodustavad 2004.–2005. aasta suured põlvkonnad, mida iseloomustab siiski aeglane kasv. Kõige parem on endiselt latikavaru, kuna see täieneb stabiilselt väga tugevate ja keskmiselt tugevate põlvkondadega.

Võimaldamaks Eesti kaluritel sügisesel püügiajal pikemalt tööd teha, loovutas Vene pool oma selle aasta kvoodist 100 tonni ahvenat Eesti 2010. aasta 90 tonni latika ja 20 tonni särje kvoodi vastu. Siia osas suurenesid meie püügivõimalused 7 tonnini. Kohavaru halva olukorra tõttu otsustas komisjon vähendada kummagi riigi püügikvoote Peipsi järvel 200 tonni võrra. Seega on Eesti Vabariigile eraldatud aastane lubatud kohasaak 600 tonni.

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni valitsustevahelise kalapüügikomisjoni istung toimus möödunud nädalal juba 28. korda, seekordne kohtumispaik oli Pihkva rajoonis Puškinskie Gorõ linnas.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta