Kõrgetasemelisel Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri peakonverentsil arutati ettepanekut edaspidi toetada lääneriikide asemel arengumaade investeeringuid. Pärast pikki diskussioone otsustati jätta toetusvõimalused avatuks kõikidele liikmesriikidele, sealhulgas Eestile, mis on meile vajalik eelkõige kiirgusohutuse alase hariduse ja väljaõppe edendamise jätkamiseks.

Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuur (IAEA) aitab oma liikmesriikidel läbi tehnilise koostöö programmi parandada tuumatehnoloogia turvalist kasutamist. Programm hõlmab peamiselt tuumatehnoloogia rakendamist energia tootmisel, tervishoiu, põllumajanduse ja veevarustuse valdkonnas.

Osa liikmesriikidest on soovitanud agentuuril toetusi jagada edaspidi valdavalt arengumaadele. Eesti ja mitmed teised riigid Euroopa Liidust ja mujalt ei ole sellega päri, sest agentuuri põhikirjast tulenevalt on õigus abi saada kõikidel liikmesriikidel. Konverentsil otsustati, et praegu jätkub toetuste jagamisel kehtiv süsteem, kuid samas ei välistatud selle ümbervaatamist tulevikus.

„Kuigi Eestis ei ole ühtegi töötavat tuumarajatist, on kiirgusega seotud üsna suur hulk igapäevaseid toiminguid, näiteks mitmed meditsiinilised protseduurid. Kiirguskaitse valdkonnas on kõige olulisem kaitsta inimesi ülemäärase kiirituse eest. Ohtude vältimiseks ja vähendamiseks on vaja teada kiirgustegevusest tulenevaid riske, milles on Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri pakutud tugi olnud suureks abiks,“ ütles Keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt, kes oli eelmisel nädalal Viinis toimunud IAEA peakonverentsil Eesti delegatsiooni juht. Toetusvõimaluste jätkumine aitab tagada riigis rahvusvahelistele nõuetele vastavat kiirgus- ja tuumaohutuse taset.

Tehnilise koostöö programmist saadud toetus Eesti riigile on olnud tähelepanuväärne. 22 liikmeks oldud aasta jooksul on Eesti saanud toetust kokku 7,5 miljonit eurot, millele lisaks on Eesti projektipooled panustanud projektidesse 4 miljoni euro väärtuses.

Programmi kaasabil on soetatud mitmeid väga hinnalisi meditsiiniseadmeid, mis on võimaldanud oluliselt tõsta haiguste diagnoosimise ja ravi protseduuride kvaliteeti. Selliste seadmete ohutuks kasutamiseks on vajalik spetsialistide väljaõpe. Programmi toel korraldatud koolitustega on suurenenud radioaktiivsete jäätmete käitlemise, radioloogia, tuumameditsiini ja kiiritusravi alal töötavate spetsialistide teadmiste tase kiirguskaitse alal. Samuti on tõusnud Eesti riigi valmidus kiirgushädaolukordadele reageerimisel.

„Eesti taasiseseisvumisajal, kui liitusime Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuriga, olid meie spetsialistide kiirguskaitse alased teadmised ning tehniline võimekus väike. Täna võime öelda, et oleme IAEA tehnilise koostöö osakonna projektide kaasabil suutnud tagada kiirgus- ja tuumaohutuse Eestis. Meil töötavad pädevad inimesed, kes on saanud vajaliku väljaõppe, et selliste seadmete kasutamine oleks ohutu kõigile,“ selgitas Münt. Keskkonnaministeeriumi asekantsler rõhutas teistele liikmesriikidele peetud kõnes, et Eesti peab oluliseks jätkata kiirgusohutuse alase hariduse ja väljaõppe edendamist, milleks on tingimata vajalik jätkuvalt osaleda IAEA tehnilise koostöö programmis.

Kiirgusohutusalast tegevust korraldab Keskkonnaministeerium Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni kaudu. Inspektsioon teeb järelevalvet, amet korraldab üldist kiirgusseiret, väljastab kiirgustegevuslube, haldab kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi, mis kuulub elutähtsate teenuste hulka ning osaleb kiirgushädaolukorra lahendamisel.

Eesti on Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri liige alates 1992. aastast. IAEA tehnilise koostöö programm on peamine mehhanism, mille kaudu ta pakub teenuseid oma liikmesriikidele. IAEA-l on 162 liiget.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta