Kalateadlaste hinnangul on Pärnu jõest leitud mõrukas tulnud ilmselt lõunanaabrite juurest Eestisse uusi elupaiku otsima.

Eestis esimesena mõrukat näinud Tartu Ülikooli loodusmuuseumi bioloogi Sergei Põlme sõnul oli juba mõnda aega olnud alust arvata, et mõrukat võib meie vetes esineda. Teda polnud siiski leitud, kuni Põlme nädal tagasi märkas Pärnu jões sukeldudes mõrukat meenutavat kala. Et nähtule käega katsutavaid tõendeid saada,  kutsus ta Eesti Loodushoiu Keskuse kalateadlased appi.

5. juunil püüdsidki Sergei Põlme ning kalateadlased Einar Kärgenberg ja Meelis Tambets Pärnu jõest Eesti esimesed mõrukad kinni.

Tambetsi sõnul on uus kalaliik õige magus leid: mõrukale on jahti peetud juba viimased 15 aastat. "Me küll lootsime, et ta siin kusagil on, kuid kui pole tõestust, siis ei saa teda ka uue liigina andmebaasi kanda. Nüüd saab. Ühtlasi tuleb täpsemini kontrollida selle liigi leviala Eestis, tema siia jõudmise lugu ja sugulust Läti mõrukatega."

"Meie liigiline mitmekesisus on suurenenud ja vee-elustik rikastunud vaid peopessa mahtuva kala võrra," ütles keskkonnaminister Siim Kiisler. "Omamoodi märkimisväärne on ka see, et kauaoodatud kala näitas end just Eesti sajanda sünnipäeva aastal. Justkui juubelikingitus lõunanaabritelt," muigas minister.

Mõrukas on karpkalaline, keda esineb paljude Euroopa maade vetes. Mõruka teeb eriliseks see, et ta koeb jõekarpidesse, kus vastsed arenevad. Eluiga on tal lühike, ulatudes kuni viie aastani. Mõõtmetelt on mõrukas väike, tema maksimaalne pikkus on 10 cm. Kudemisperioodil on isaskalad väga kirkvärvilised. Mõrukas toitub vetikatest, selgrootutest loomadest jms. Nagu nimigi aimu annab, siis maitselt on ta mõru ning selle ja ka oma väiksuse tõttu ta söögikalaks ei passi.

Sarnased artiklid