Loomus: kordame ettepanekut võtta angerjas Eestis looduskaitse alla - pooleteise miljoni klaasangerja südatalvel surma saatmine pole naljaasi. Loomus on (koos Eesti Loomakaitse Seltsiga) teinud ettepaneku võtta Euroopa angerjas Eestis looduskaitse alla. 11. jaanuaril 86 000 euro eest Prantsusmaalt toodud klaasangerjate ehk angerja maimude Eesti järvedesse laskmise valguses kordame oma ettepanekut. 

Angerjad muutuvad juba pluss kuue kraadi juures uimaseks ja hakkavad põhjamutta end ära peitma. Nüüdse külmaga pole klaasangerjatel aga võimalik mutta pugeda, mistõttu nad jäävad järve põhja peale oimetult lebama ja surema. 

“Kui see tõele vastab, on praegune juhtum näide erakordselt ignorantsest suhtumisest. Üleüldse ei ole praegune praktika angerjaid ümber asustada väikejärvedesse Narva-Jõe vesikonda looduskaitseliselt tõhus, vaid on kohalikku kalandust toetav meede, sest neist angerjatest ei pääse piisav hulk Läänemerre ja sealt edasi Sargasso merre,” kommenteeris juhtumit Eestimaa Looduse Fondi säästliku kalanduse ekspert Joonas Plaan.

Loomuse kommunikatsioonijuht Farištamo Eller rõhutas, et Euroopa angerjas tuleb võtta looduskaitse alla, lõpetada angerjate ümberasustamine ning keelustada angerjate püük ja angerjate ning angerjast valmistatud toodete müük Eestis. “Ega sellega venitada ei anna, liik on ühe sammu kaugusel väljasuremisest ja on ainuke võimalus otsustavalt tegutseda. Pealegi - üle pooleteise miljoni klaasangerja südatalvel surma saatmine pole naljaasi,” lisas Eller.

Tegemist on globaalselt kriitilises seisundis liigiga, kes on kantud Eesti Punasesse Nimestikku. Kriitilise väljasuremisohu tõttu on angerjas 2013. aastal lisatud Washingtoni konventsiooni ehk CITES-i lisadesse. Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu on soovitanud eri riikide teadlaste arvamusele toetudes igasugune angerjapüük peatada. Euroopa Komisjon on leidnud, et angerjate taasasustamine on kasutu tegevus. Läänemere äärsetest riikidest on vaid Balti riikides angerjas ilma kaitsestaatuseta. Saksamaal on liik kantud ohustatud liikide nimekirja, teised riigid (Taani, Soome, Rootsi ja Poola) on angerja kandnud kriitiliselt ohustatud liikide nimekirja. (Venemaa kohta andmed puuduvad.) 

Lisaks kõnealusele ettepanekule võtta angerjas kaitse alla, juhib Loomus tähelepanu, et otsus talvel klaasangerjad Eesti vetesse lasta näitab otsuse tegijate erakordset ebapädevust. Otsustajad peavad olema targad ja teadlikud inimesed, kes on võimelised oma otsuste eest ka vastutama.


Lisa:
Pealtnägija 25.10.2023

Kaduva maailma lävel – “Euroopa angerjast” 

Sarnased artiklid