Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse, Tartu Ülikooli ja Eesti
Maaülikooli ulukite uurimisrühm varustas Tipu uurimisalal esimese emase
ilvese mobiilivõrku kasutava jälgimisseadmega.

„Tänavu talvel on Tipu uurimisalal kaelustatud juba neli ilvest, möödunud aastal sai jälgimisseadme kaks looma,“ ütles Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil. Ta täpsustas, et kui varem kaelustatud ilvesed olid kõik isased, siis nüüd saab mobiilivõrgu kaudu jälgida ka emase ilvese elu.

Kaelustamiseks püütakse ilvesed kinni kastlõksudega ning uinutatakse. „Kuna emased ilvesed satuvad lõksudesse isastega võrreldes harvem, peab uurimisrühm täiskasvanud emase ilvese tabamist heaks saavutuseks,“ märkis Männil.

Looma kaelusele kinnitatud jälgimisseade fikseerib iga nelja tunni tagant satelliitide abil ilvese geograafilised asukohapunktid ning saadab need EMT võrgu kaudu lühisõnumina arvutisse. Tegu ei ole kaameraga, mis võimaldaks looma elu reaalajas jälgida, vaid see seade täidab teaduse eesmärke.

Ilvese telemeetrilised uuringud on vajalikud nende loomade arvukuse täpsemaks hindamiseks ning asurkonna kaitse paremaks korraldamiseks. Samuti võimaldab see uurida, milline on kiskja mõju saakloomadele.

Lisaks ilvestele on tänavu Tipu uurimispiirkonnas kaelustatud kolm metskitse ja kaks kährikut. Loomade püük märgistamise eesmärgil kestab veel paar nädalat, hiljem jätkub nende pidev jälgimine.

Tipu uurimisala on kompleks Soomaa Rahvuspargist ning RMK kasutatavast Tipu ja Kilingi-Nõmme jahipiirkonnast, kus ulukiuurijad jälgivad kompleksselt ulukiasurkondades toimuvat. Teadlased loodavad, et uurimisalast saab lähitulevikus rahvusvahelise tähtsusega uurimisprojekt.

Ulukite telemeetrilise jälgimisega seotud uuringuid toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Uurimisrühma aitab ka Keskkonnaamet.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta